. 
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 64 protsenti Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot.
52 protsenti elanikest ei säästa puhkuse jaoks raha. Puhkusega seotud kulude katteks kasutab 56 protsenti vastanutest jooksvat sissetulekut, 40 protsenti kasutab sääste, seejuures 22 protsenti just spetsiaalselt puhkuse jaoks kogutud sääste, teatas Swedbank.
Puhkuse jaoks koguvad naised võrreldes meestega rohkem eesmärgipäraselt ning mehed kasutavad puhkusekulude katmiseks rohkem olemasolevaid sääste kui naised. Vanuse lõikes tegelevad puhkuse jaoks kogumisega enim 50–59-aastased ehk 28 protsenti neist.
"Suuremate väljaminekute jaoks, nagu puhkusekulutused, tuleks aegsasti raha koguma hakata. Tavapärasest suuremat kulutust mitme kuu peale hajutades on puhkuselt naastes rahaasjad endiselt kontrolli all ning finantskohustuste täitmisega ei teki raskusi," ütles Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.
Laenuraha kasutamine puhkusekulude eest tasumiseks ei ole väga levinud ning seda võimalust kasutab 4 protsenti elanikest. Laenuraha kasutamine on sagedasem 40–49-aastaste ja rohkem kui 1500 eurot teenivate elanike seas.
"Kuigi majanduslik olukord on kriisist tingituna pingeline, siis 65 protsenti elanikest ei tunne suvepuhkuse väljaminekutega seoses stressi. Need, kes tunnevad stressi, on eelkõige mures võimalike ootamatute kulutuste pärast," märkis Vooments
"Samuti muretsetakse puhkusel tehtavate emotsioonikulutuste ja -ostude pärast, mis ei ole eelarves planeeritud," lisas Voomets.
Suvised puhkusekulutused tekitavad kõige rohkem stressi inimestele, kes on iseendale tööandjad, teenindus-ja müügitöötajatele, üliõpilastele ning liht- ja oskustöölistele. Samuti tunnevad stressi seoses puhkusekulutustega inimesed, kelle netosissetulek on kuni 350 eurot.
Uuringust selgus, et 48 protsenti vastajatest plaanivad puhkusel olles meelelahutusele kulutada vähem kui eelmisel aastal. Samuti plaanitakse vähem kulutada majutusele, kuid väljas söömisele ja transpordile plaanitakse kulutada sama palju kui varasemalt.
Ligi kolmandik elanikest plaanib koduga seotud kulutustele nagu remont, hooldus-, parandus- või aiatööd kulutada sel suvel oluliselt rohkem kui eelmisel aastal.
Uuringu järgi kasutatakse puhkust nii kodus olemiseks kui ka Eestis ringi reisimiseks. Kodus puhkamist eelistavad rohkem noored vanuses 18–29, täpsemalt 55 protsenti neist. Suvekodus või maal puhkuse veetmine on 47 protsendiga samuti kõige populaarsem 18–29 aastaste noorte seas, 40 protsendiga Tallinna elanike ja keskmisest suurema sissetulekuga inimeste seas.
18 protsendiga elanikest plaanib osa suvepuhkusest veeta reisides mõnda välisriiki. Viiendikul ei ole veel kindlaid suvepuhkuse plaane.
Suvel ei plaani puhata 6 protsenti inimestest. Nende seas on enim 14 protsendiga Kirde-Eesti elanikke, 15 protsendiga iseendale tööandjad ja madalama sissetulekuga elanikke.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat juunis. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Töötukassa kahtlustab rühma inimesi töötasu hüvitise väljapetmise katsetes kogusummas 100 000 eurot.
"Kahtlustuse kohaselt on kuritegelik rühmitus erinevate ettevõtete alt proovinud saada korduvalt oma fiktiivsetele tööajatele töötasu hüvitist. Tööle on vormistatud inimesi, kelle andmed on kahtlustuse kohaselt mõnel juhul ka inimeste käest ostetud," ütles töötukassa pressiesindaja Lauri Kool BNS-ile.
Tema sõnul on töötukassale laekunud ka vihjeid, kus kirjeldatakse raha lubamist selle eest, et võimaldatakse kasutada oma isikuandmeid töötasu hüvitise taotlemiseks läbi ettevõtte, kus tegelikult konkreetsed inimesed pole töötanud.
"Summa, mida on üritatud erinevate taotluste kaudu välja petta on hinnanguliselt 100 000 eurot. Töötukassa pole raha välja maksnud. Kogutud tõendid sellise tegevuse kohta esitas töötukassa eile pärastlõunal Põhja ringkonnaprokuratuurile," märkis Kool.
Kokku on tänase seisuga töötukassa töötasu hüvitist välja makstud ligi 229 miljonit eurot. Hüvitist on saanud 136 000 inimest. Kõik taotlused läbivad ka järelkontrolli.
Lehekülg 1141 / 1944
