Eesti perekonnasseisuasutused registreerisid juunis 1211 sündi, nende hulgas aasta kolmandate kolmikute sünni.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti juunis kokku 1211 sündi, neist 592 tütarlast ja 619 poisslast, teatas siseministeeriumi pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile.

Ida-Virumaal nägid ilmavalgust selle aasta kolmandad kolmikud, kellest kaks on poisid ja üks tüdruk. Ka kaksikuid oli rohkelt – kui reeglina on kaksikupaaride arv kuus jäänud 20 ligi, siis sel korral sündis neid isegi 24: seitse paari poisse, kaheksa paari tüdrukuid ja üheksa segapaari.

Tallinnas registreeriti juunis 388 sündi, Harjumaal 191, Hiiumaal 9, Ida-Virumaal 87, Jõgevamaal 27, Järvamaal 29, Läänemaal 19, Lääne-Virumaal 46, Põlvamaal 23, Pärnumaal 79, Raplamaal 31, Saaremaal 27, Tartumaal 155, Valgamaal 25, Viljandimaal 47 ja Võrumaal 28 lapse sünd.

Juunis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Elli, Maria, Sofia, Olivia, Loore ja Mirtel. Poistele pandi enim nimeks Oskar, Jakob, Artur, Henri, Keron, Lukas ja Robin.

Eelmisel kuul sõlmiti 480 abielu, neist 62 notarite ja 37 vaimulike poolt. Lahutati 200 abielu, neist 38 notarite poolt. Juunis registreeriti 1178 surma.

Uus nimi anti 139 inimesele, neist eesnimi 37, perekonnanimi 96 ning ees- ja perekonnanimi 6 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 92 naist ja 47 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1155 sündi, 1151 surma, 644 abielu, 194 abielulahutust ja uus nimi anti 97 inimesele.

Eesti teadlaste osalusel avaldati uuring, milles selgitatakse üksikasjalikult peent tasakaalu isa ja ema geenide vahel raseduse ajal ning märgitakse, et üks geen mõjutab sündivate poiste ja tüdrukute suhtarvu.

Isa panuse tõttu on loode ema organismi jaoks geneetiliselt võõras, kuid suudab üsas edukalt areneda ega kannata üldjuhul ema immuunrünnaku all. Alati pole aga see tasakaal ideaalne ja see võib saada saatuslikuks nii emale kui ka lootele.

Enamik lapseootel emadest on terved, kuid neil võib esineda raseduse katkemist, enneaegset sündi või preeklampsiat. Preeklampsia on rasedusaegne vererõhutõus, mis puudutab kahel kuni kaheksal protsendil lapseootel naistest. See haigus suurendab märgatavalt rasedusega seotud terviseriske ja kaasnevaid tüsistusi, näiteks neerude, maksa ja teiste organite kahjustusi. Teadlased soovisid leida seost rasedusaegse vereõhutõusu ja loote koesobivuskompleksi geeni ehk HLA-G variantide vahel. HLA-G ülesanne on kaitsta loodet kui võõrast organismi ema immuunrakkude rünnaku eest.

Ajakirjas EBiomedicine avaldatud teadusuuringus vaadeldi esmalt Soome sünnistatistikat 1,79 miljoni lapse põhjal ja leiti, et rasedusaegset vererõhutõusu esines tüdrukut ootavatel emadel märksa rohkem kui poissi ootavatel emadel. Lisaks leiti, et eeskätt ennaegse sünni ja väikese sünnikaaluga laste puhul esines rasedusaegset vererõhutõusu tüdrukut ootavatel emadel märksa rohkem kui poissi ootavatel emadel. Järgnev laboratoorne analüüs väiksema patsiendirühmaga näitas, et osa HLA-G variante soodustab loote hukkumist ja preeklampsiat. See tähendab, et geneetiliselt ebasobivas seisus, mis põhjustab rasedusaegset vererõhutõusu, saavad poiss-looted raseduse alguses hukka. Tüdruk-looted peavad paremini vastu, kuid selle hinnaks on ema preeklampsia.

Samas on aga huvitav, et evolutsiooniliselt vanim HLA-G variant suurendab küll preeklampsia esinemise ja lapse surnult sündimise riski, kuid annab lootele kaitse erinevate rasedusaegsete infektsioonide, näiteks malaaria vastu, mis võis varasematel aegadel olla ülimalt oluline.

Uuringu laboratoorse töö eest vastutas Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini vanemteadur ja Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse täppismeditsiini labori juhataja Kaarel Krjutškov. „See on teadaolevalt esimene uuring maailmas, mis tõestab preeklampsia geneetilise põhjuse väljaselgitamise kõrval faktiliselt ka seda, et lisaks sugukromosoomidele mõjutab sündivate tüdrukute ja poiste suhtarvu koesobivuskompleksi geen HLA-G,“ selgitas Krjutškov uuringu olulisust.

Laboris tehtud DNA-analüüsis osales kokku 163 patsienti, kellest osa olid terved ja moodustasid kontrollrasedate rühma. Olulisi geene aitasid leida Tartu Ülikooli doktorandi Hindrek Tederi arendatud bioinformaatika tarkvara ja TAC-seq-nimeline DNA-analüüsi meetod, millega määrati uuritud patsientide HLA-G variandid ja avaldumismäär platsenta koes.

„Uuringu meditsiiniline väärtus on see, et saadud info julgustab katsetama preeklampsia raviks autoimmuunhaiguste ravimeid, mis ohjaks ema immuunvastust ja hoiaks ära rasedusaegse vererõhutõusu. Preeklampsiaga platsentas on HLA-G avaldumine vähene, mis omakorda tingib autoimmuunhaiguse ja koe äratõukereaktsiooni markeri ehk IFNA1 geeni suurema esinemise. Kui suudame IFNA1 taset all hoida, siis ei tohiks ka preeklampsiat tekkida,“ võttis molekulaarmeditsiini vanemteadur Krjutškov tulemused kokku.