Kolmapäevast kehtib uus rahvusvahelise liikluskindlustuse poliisi vorm, mida nimetatakse roheliseks kaardiks  edaspidi tuleb see printida valgele paberile, mitte enam rohelisele.

Kindlustusandjad võivad nüüd väljastada rohelise kaardi elektrooniliselt pdf failina. Sellisel juhul tuleb see sõiduki kasutajal printida enne välisriiki sõitmist valgele paberile.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kahjukäsitluse juhi Toomas Pajo sõnul lähevad enamik Euroopa Majanduspiirkonna riike üle valgele poliisi vormile. „48 rohelise kaardi süsteemi riigist 22 muudavad senist rohelist kaarti, sealhulgas meie naabrid Läti, Leedu ja Soome. Näiteks Venemaa, Ukraina ja Valgevene aga jätkavad rahvusvahelise liikluskindlustuse poliisi trükkimist rohelisele paberile. Vaatamata vormi erinevale värvusele ei tohiks välismaal probleeme tekkida, sest kõik riigid on oma ametkondi teavitanud uuele vormile üleminekust,“ ütles Pajo.

„Tänasest ei ole enam Ühendkuningriik uuel rohelise kaardi vormil märgitud Euroopa Majanduspiirkonna riigina, mistõttu peab roheline kaart Suurbritanniasse sõites kaasas olema. Soovitan ka kaugematesse Euroopa Liidu riikidesse koos liikluskindlustuse poliisiga kaasa võtta roheline kaart, et vältida arusaamatusi liiklusõnnetuse korral või asjaajamisel,“ selgitas Pajo.

Roheline kaart on rahvusvaheline liikluskindlustuse poliis, mille saab sõidukile tellida kindlustusseltsilt koos Eesti liikluskindlustuspoliisiga. See peab olema paberil kaasas riikides, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid, näiteks Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.

Kuni 1. juulini rohelisel paberil välja antud rohelised kaardid kehtivad edasi ja neid ei pea ümber vahetama.

LKF on Eesti rohelise kaardi büroo, liikluskindlustuse garantiifond, liikluskindlustuse registri pidaja ja liikluskindlustuse lepinguta sõidukite sundkindlustaja. LKF hüvitab registreerimata, sundkindlustusega ja tuvastamata jäänud sõidukiga tekitatud kahju. Samuti korraldab LKF liikluskindlustuse vaidluste lahendamist liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Siseministeerium muudab alates kolmapäevast püstoli ja revolvri laskekatse sooritamise tingimusi.

Siseminister Mart Helme sõnul kaasajastatakse muudatustega relva laskekatse tingimusi. "Aeg-ajalt vaatab seadusandja üle eksamitingimused, et olla kindel, et nõuded vastavad tänasele päevale. On oluline, et relvaloa omanikuks saab inimene, kel on relvaga ümberkäimisest põhjalikud teadmised ja oskused," märkis minister.

"Muudatuste eesmärk pole piirata kellegi õiguseid või panna kedagi relvast loobuma, vaid oluline on, et relva käsitlevad inimesed seda ka teha oskaksid ning seda eelkõige enda ja teiste ohutust silmas pidades," märkis sisejulgeoleku-, korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Veiko Kommusaar.

Põhiliseks muudatuseks on püstoli ja revolvriga sooritatava laskekatsekauguse lühenemine 25 meetrilt 15 meetrile, kuna relva kasutamine peamiselt enese ja vara kaitseks on pikemalt distantsilt vähetõenäoline. "Laskekatse puhul on kõige olulisem, et relvaomanik teab, mis suunas ta laseb ja on seejuures täpne. Eesmärk on kontrollida, et inimene suudab oma relva teadlikult ja korrektselt kasutada ning tõestada oma kompetentsust relva omada, vaatamata laskekatse kaugusele," ütles asekantsler.

Püstoli või revolvri laskekatse peab sooritama 15 meetri pealt püstiasendis ilma toeta. Laskekauguse vähendamise põhjuseks on see, et selliseid tulirelvi on registreeritud enese- ja varakaitseks ning nende kasutamine pikemalt distantsilt on vähe tõenäoline.

Nimetatud relvast laskekatset sooritavad inimesed peavad edaspidi arvestama ajalise piiranguga – relv tuleb laadida ja vajalikud lasud teha 15 sekundi jooksul. See eeldab, et enne laskekatsele tulemist peab olema inimene eelnevalt harjutanud ning omama kogemust laskeajaga toime tulemiseks.

Laskekatse püssist sooritatakse ka edaspidi 25 meetri kauguselt. Muudatuste väljatöötamisel võeti arvesse, et enamus teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud püssidest on jahipidamise või sporditegemise otstarbeks. Nimetatud otstarvetel on katse laskekaugus igati mõistlik.

Kõikidele laskekatse sooritajatele lisandub võimalus ühe proovilasu tegemiseks enne laskekatset, et tal oleks parem võimalus lasketiiru ja ees ootava laskekatsega kohaneda ning ta saaks võimaluse tunnetada relva päästemehhanismi.

Samuti lisatakse määrusesse erandi tegemise võimalus inimese suhtes, kes ei saa liikumispuude tõttu laskekatset püstiasendis ilma toeta sooritada.

Määruses täpsustatakse relva ohutu käsitsemisega seonduvat. Nimelt näeb määrus ette, et laskekatse toimub kahes osas, millest esimeses osas kontrollitakse eksamineeritava oskusi relva käsitseda õpperelvaga või laadimata relvaga. Kui eksamineeritav ei käsitse relva õigesti, teeb seda ebakindlalt või rikub ohutusnõudeid, laskekatse lõpetatakse ja loetakse mittesooritatuks. Määruses täpsustatakse, milliseid nõudeid tuleb relva ohutu käsitsemise juures järgida.

Samas täpsustatakse määruses ka relvaluba juba omava isiku isikliku relva kasutamist täiendaval laskekatsel. Kehtiva nõude kohaselt peab selleks saama eksami vastuvõtja nõusoleku. Kuna relvaluba omava isiku täiendava laskekatse mõte on eelkõige, et isik demonstreeriks, et ta tunneb temale registreeritud relva, teab selle eripärasid ja oskab sellest ohutult ja täpselt lasta, ei pea laskekatsele tulemiseks registreeritud relvaga taotlema relvaomanik selleks politsei- ja piirivalveameti nõusolekut. Laskekatsele isikliku relvaga tulemine peab olema norm ja kui see mingil tehnilisel põhjusel ei ole võimalik, kasutatakse politsei- ja piirivalveameti eksamirelva.

Soetamisloa- või relvaloa taotleja, kes esitab taotluse enne kõnesoleva määruse muudatuse jõustumist, võib ise valida, kas ta soovib laskekatse sooritada taotluse esitamise ajal kehtinud reeglite kohaselt või uute 1. juulil jõustuvate reeglite kohaselt.

Muudatused on välja töötatud koostöös valdkonnaekspertide ja huvirühmadega.