President Kersti Kaljulaid töötab esmaspäevast reedeni Kagu–Eestis, kus kohtub tegusate Põlva- ja Võrumaa inimeste ning kogukondadega.

„Mida kaugemal suurtest keskustest, seda tugevamad on meie kogukonnad. Kagu–Eesti ongi väga tugeva kogukonnatunnetusega kant, mille inimesed on enda huvide eest alati seisnud. Eks see on ka üks põhjus, miks töötan tänavu kaks nädalat just seal,“ selgitas Kaljulaid.

Riigipea sõnul on loomulik, et asukoht suurtest keskustest eemal teeb inimeste elu ja ettevõtluse logistiliselt keerulisemaks ja kulukamaks, kuid seda olulisem on kohalike keskuste ja teedevõrgu olukord. „Kui maakonnakeskustes on inimeste jaoks üle elukaare vajalikud teenused olemas ning ka väiksemad teed on aasta ringi läbitavad, on elu keskustest kaugemal lihtsam. Sellisesse regionaalsesse tasakaalu peab ka riik panustama,“ sõnas president.

Viie päeva sisse jagub kohtumisi kohalike ettevõtjate, sotsiaalvaldkonnas tegutsejate, külakogukondade ja maakonnakeskuste elujõulisena hoidjatega. Nädala esimese päeva veedab riigipea Räpinas, kus avab Räpina Aianduskooli avaaktuse ning külastab sealset haiglat ja paberivabrikut. Teisel päeval on plaanis külastada Setomaad ja pidada LEPO külapoe ees maha arutelu ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest.

Kolmapäev on peamiselt ettevõtete päralt, neljapäeval on riigipea Ahjal ja külastab ka Põlva haiglat. Pärastlõunal arutleb riigipea maakonnakeskuste juhtidega keskuste rolli üle. Samuti toimub Kagu–Eestis mitu töökohtumist ja tseremooniat, mida tavapäraselt Tallinnas Kadriorus peetakse. Lisaks on veel mitmeid kokkusaamisi volikogudega, muuseumikülastusi ja kohaliku rahvaga ühiseid tegemisi.  

President Kaljulaid töötab Kagu–Eestis nädala ka septembri keskpaigas.

Sotsiaalminister Tanel Kiil leiab, et viieaastane üleminekuaeg apteegireformil on olnud piisav. 

Järgmise aasta aprillis jõuab lõpule apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning enamusosalus kõigis apteekides hakkab kuuluma sõltumatutele proviisoritele. 

„Apteegireformi ülesanne on tuua apteegid tagasi tervishoiusüsteemi teenima rahvatervise eesmärke. Oluline on, et apteegiteenus ja ravimid oleks seejuures kättesaadavad kõikjal Eestis,“ ütles Kiik. „Soovime, et apteegid oleksid tugevaks osaks tervishoiusüsteemist nagu seda on perearstid, haiglad ja tervisekeskused. Nii saavad proviisorid lähtuda eelkõige patsientide tervisest ja heaolust, laskmata end mõjutada ravimite hulgimüüjate ärihuvidest.“

Ministri sõnul on riigikogu antud viieaastane üleminekuaeg apteegireformiks olnud piisav ja kõikide apteegituru osaliste kohustus on apteegid tähtajaks seadusega vastavusse viia. „Juba täna on Eestis proviisorite omanduses ligikaudu kolmandik apteekidest ning proviisorid on kinnitanud jätkuvat huvi ja valmisolekut apteekide pidamiseks. Ootame kõigilt osapooltelt aktiivset tegutsemist, sest nüüd on  viimane aeg viia seaduse nõuetega vastavusse ka seni veel ravimite hulgimüüjatele ja teistele mitteproviisoritele kuuluvad apteegid,“ ütles Kiik.