Lõuna-Eesti põllumehed kiidavad senist suve ning ennustavad rekordilähedast saaki, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Pikk sügis andis võimaluse külvata palju talivilja, mis on suviviljast märkimisväärselt saagirikkam. Ka selle aasta ilmad on olnud nii soodsad, et mõne kombaini punker näitab saagiks 10 tonni hektari kohta. Võru, Põlva ja Valga teraviljakasvatajad loodavad nüüd, et vanajumal hoiab koristusajal taevaluugid kinni. «Enne ei saa hõisata, kui vili on salves,» rääkisid kui ühest suust Valgamaa talunik Ahti Nurm, Võrumaa põllumees Avo Kons ja Põlvamaa suur teraviljakasvataja Erki Oidermaa.

«Vaevalt, et tuleb rekordsaak, kuid 2015. rekordaasta järel võib ta teise koha küll saada,» rääkis Võrumaal Antsla kandis FIE-na tegutsev Avo Kons, kel taliviljade all tänavu 70 protsenti põllumaast. «Sügisel oli pikk talivilja külviaeg, seda sai külvatud palju ning sealt võib tulla väga hea tulemus. Ka meie kasutasime head talivilja külviaastat ära.»

Konsi hinnangul võib tänavu põldudel olla Eestis läbi aegade suurim talivilja külvipind. Talivili annab tema sõnul hektari kohta kuni paar tonni suviviljast rohkem saaki. «Kisub kindlasti seitsme tonni kanti hektari kohta, väiksem saak oleks isegi natukene pettumus,» lisas Kons.

Tema sõnul võiks talirapsi hektarisaak olla kolm kuni viis tonni. Viimased kolm aastat olid kehvad. «Kui nüüd tuleb hea aasta, põllumees veel haljale oksale ei saa,» rääkis Antsla põllumees, kel teravilja külvipinda kokku 500 hektarit. «Selle aastaga makstakse ära eelmise kolme aasta võlad. Kui aga ka järgmine aasta tuleks hea, võiksid põllumehed juba täitsa rahul olla.»

Tänavune saak on Konsi sõnul välja kujunenud, see raha on vaja lihtsalt kokku korjata. Mingil hetkel on siis jällegi vihma vaja, et järgmise aasta vilja külvata. Põllumehele on ideaalne aasta, kui on kehv suvitusilm: 20 kraadi sooja ja nädalas paar korda vihma.

Põlvamaal FIEna tegutsev Erki Oidermaa kinnitas samuti, et bioloogiline saak, mis praegu põllul, on võrreldes varasemate aastatega väga hea.

Uued paakautod said oma kasutusse Antsla, Järvakandi, Mõniste, Vastseliina ja Tõstamaa päästjad. Nendes komandodes olid paakautod juba vananenud ega võimaldanud vett piisavalt kiiresti peale ning maha laadida. Veel neli uut autot saabuvad praeguste plaanide järgi 2020. aastal.

„Uusi paakautosid tellides pidime silmas pidama ka seda, et nad komandohoonetesse ära mahuksid – paljud meie hooned ei ole ehitatud tänapäevaste päästeautode mõõtude järgi. Seepärast on uued paakautod väiksemate mõõtudega kui eelmise partiiga saabunud autod,“ selgitas Päästeameti päästetööde osakonna juhataja Martin Lambing ning lisas, et autod on 7,9 meetrit pikkused ning mahutavad 9000 liitrit vett ja 1000 liitrit vahuainet. Kiirtühjendusklappidega on võimalik paak tühjaks lasta minutiga.

Paakautod on eelkõige vajalikud selleks, et veevaestes piirkondades vett päästesündmusele transportida. Uued paakautod on ehitatud nii, et neile on võimalik vett väga kiiresti peale ja maha laadida.

Uute paakautode alusautod on Scaniast ning pealisehitus tehti Poola tehases WISS. Autod jõudsid juba mõnda aega tagasi Eestisse, kuid nende komplekteerimine ja kasutajate ettevalmistamine võttis aega. Eelmisel nädalal said päästjad koolitatud ning tänaseks on kõik autod oma uude kodukomandosse jõudnud.

Kokku on Päästeametil 56 kaasaegset ja kiire veevõtu võimekusega paakautot. Asendatavad päästesõidukid võõrandatakse.