Keskmisest külmem juuli on vajutanud Lõuna-Eesti mesindusele oma jälje ning oodata on mullusest tunduvalt väiksemat saaki, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Mesilinnud on selleks aastaks suuresti oma meetoomise lõpetanud, mesinikud loevad vaikselt juba saaki kokku ning hakkavad järgmiseks aastaks valmistuma. Saaki hindavad nad keskmiseks või isegi kehvapoolseks.

Valgamaal Hummulis tegutsev mesinik Siim Saavaste rääkis ajalehele, et meevõtu tippajal ehk juuli keskpaigas kostitas ilmataat kehvade ilmadega, mis mõjus halvasti ka mesilaste meekorjele. Mesindustalu Saavaste & Loos üks eestvedajatest rääkis, et eelmise aastaga ei anna üldse võrrelda, sest siis olid soojad ilmad ja saak suurepärane. «Põhimõtteliselt tuli juulis kehv saak,» teadis ta rääkida.

Ta lisas, et kevade lõpp ja suve algus oli siiski paljulubav. Esimene meekorje tehti jaanipäeva aegu, mis tõotas head. Praegu hakatakse 300 mesilasperega ettevõttes otsi vaikselt kokku tõmbama ja uueks hooajaks valmistuma. Ainult kanarbikumett loodetakse sel aastal veel lisaks saada.

Põlvamaal Moostes tegutseva Mesiveski OÜ omanik Siim Õunap rääkis, et eelmisel aastal oligi erandlikult hea saak, kuid tänavune jääb sellele alla. «Ei saaks öelda, et minul kehv meesaak oleks. Keskmine aasta oli,» lisas Õunap.

Ta nentis, et juunis oli hea korje. Probleem on aga selles, et aasta suurim korje tehakse juuli alguses ja lõpetatakse kuu keskpaigas – sõltuvalt sellest, kus Eesti osas tarud paiknevad. Kui sel perioodil soodsat ilma pole, jääb suur osa saagist tulemata.

Võrumaal Haanja looduspargis 43 mesilasperet pidav Rainer Kinsigo sõnas, et Lohuveere talu meehulk polnud samuti kõige parem. Kinsigo rääkis, et juulis ei tulnud mesilastelt eriti midagi. «Juunis sai siiski ikka võtta,» sõnas ta.

Kinsigo sõnade kohaselt on selleks aastaks meevõtt läbi. See, mille mesilased praegu toovad, söövad nad ise ära. «Keldrisse pole midagi panna,» lisas mees.

Temagi rääkis, et eelmisel aastal olid hoopis suuremad meekogused, kuid eks aastad ongi väga erinevad. Kui mullu oli juuli kuiv, siis tänavu jälle liiga vihmane. «Tugev vihm peseb taimedelt nektari maha,» põhjendas Rainer Kinsigo.

Postimehele teadaolevalt lahkub Kanepi gümnaasiumist, mille direktorit on süüdistatud töökiusamises, peale viimase viie aasta jooksul lahkunud 26 pedagoogi nüüd veel kolm õpetajat.

Anonüümsust palunud Kanepi gümnaasiumi õpetaja rääkis Postimehele, et läheb lähipäevil uude kooli töölepingut allkirjastama. Direktor Ilvi Suislepa alluvuses ta enda sõnul jätkata ei suuda. «Ma ei saa rajada oma tulevikku ootusele, et äkki see direktor lahkub. Ma ei saa seda otsust lõputult edasi lükata. Mul on pere ja pean selle probleemiga tegelema,» rääkis ta.

Õpetaja sõnul on kahju, et direktor ei saa ise aru, et ta peab lahkuma. «Ta tahab meid edasi traumeerida. Ma ei kujuta ette, kuidas 21. augustil koolimajja sisenen. Elan kaasa õpetajatele, kes peavad siia jääma. Direktor lubas nüüd ju meile sügisest käskkirju kirjutama hakata. Mõtlen, kui kaua nende tervis vastu peab, kes peavad pinge all töötama,» ütles ta.

Postimees kirjutas 26. juulil, et kooli direktor andis koosolekul lubaduse edaspidi probleemi tekkides kohe käskkirja kirjutada. Ülemöödunud neljapäeval toimus Kanepi valla haridusja noorsookomisjoni koosolek. Protokollis seisab, et praegune olukord võib kaasa tuua veel õpetajate lahkumisi. Seda eriti kaugemalt käivate õpetajate hulgas, kuna stressirohkes keskkonnas on raske töötada.

Komisjoni liige Arno Kakk lausus, et ebakõlad kooli personali seas mõjutavad kõige rohkem laste õpikeskkonda. «Asja peab lahendama kooli pidaja ehk vald. Vald peab võtma julguse ja koguma vajalikku infot ning probleemi lahendama,» rääkis ta.

Komisjoni esimees Merike Luts lausus, et peamine ettepanek vallavalitsusele oli, et vallavanem peaks õpetajatega vestlused. Möödunud nädalal käisidki õpetajad vallavanema jutul. Vestluste sisu vallavanem Piret Ram mul ei kommenteerinud. Tema sõnul on eesmärk välja selgitada, mis on tegelik olukord koolis ja kas muresid on võimalik lahendada või mitte. Lisaks teeb koolitaja õpetajate seas rahuloluküsitluse, millele järgnevad vestlused ja koolitused.

Kanepi gümnaasiumi probleemidega avalikkuse ette tulnud Kaidi Valli-Mägile pakuti eelmise kooliaasta lõpus täiskoormuse asemel 0,6 kohta. Sellele lepingule Valli-Mägi alla ei kirjutanud. «Vallast öeldi, et väga hea, et ma alla ei kirjutanud. Kuni ma pole alla kirjutanud, on mul õigus täiskoht saada. 

Samuti on lahtine õppealajuhataja ja valla hariduskomisjoni liikme Eda Tarendi töökoormus. «17. mail andis direktor mulle teada, et soovib tööle võtta uue õppealajuhataja. See tuli mulle väga suure üllatusena, sest lahkarvamusi ei olnud meie vahel esinenud. Tänaseks päevaks on läbi viidud konkurss õppealajuhataja kohale, kuid minu töösuhet ei ole kirjalikus vormis muudetud,» rääkis Tarend hariduskomisjoni koosolekul.

Direktor Ilvi Suislepp vastas, et arutab Valli-Mägiga töökoormust siis, kui õpetaja tuleb puhkuselt. Tarendiga on tema sõnul kehtiv õppealajuhataja leping. «Missugusel ametikohal või millise suurusega keegi täpselt jätkab, on selge 1. septembriks. Töölepingut ühepoolselt muuta ei saa. Lahti lasknud ma ühtegi töötajat pole,» lisas direktor.