Eelmisel sügisel alanud ja sel kevadel lõppenud gripihooajal vaktsineeris end enam kui 92 000 inimest ehk seitse protsenti Eesti elanikkonnast.

Kui 2017/2018 gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 44 000 inimest ehk 3,2 protsenti elanikkonnast, siis selle aasta mais lõppenud gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 000 inimest ehk seitse protsenti Eesti elanikkonnast, teatas terviseameti pressiesindaja teisipäeval BNS-ile. Apteekides vaktsineeris end gripi vastu enam kui üheksa tuhat inimest.

Samuti langes lõppenud vhooajal nii gripi tõttu surnud kui intensiivravi vajanud inimeste arv.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on Eestil gripi vastu vaktsineerimise osas veel pikk tee minna, sest Euroopa Liidus vaktsineerib end gripi vastu keskmiselt üle poole elanikest. „Ka meie hakkame vaikselt jõudma arusaamiseni, et gripi vastu vaktsineerimine mõjub hästi nii inimese tervisele kui rahakotile – keegi meist ei taha talvel ju gripi tõttu töölt eemale jääda,“ ütles Sadikova.

Hinnanguliselt haigestus lõppenud gripihooajal Eestis grippi 45 000-55 000 inimest, võrreldes 2017/2018 hooajaga võrreldes vähenes haigestunute arv keskmiselt viie protsendi võrra. Haiglaravi vajanud patsientide arv vähenes 14,6, intensiivravi vajanute arv 38,7 ning gripi tagajärjel surnute arv 39,4 protsendi võrra. Intensiivravi osakonda sattus sel kevadel lõppenud gripihooajal 7,8 protsenti kõikidest gripi tõttu hospitaliseeritud patsientidest. 2018. aasta kevadel lõppenud gripihooajal vajas intensiivravi 10,9 protsenti hospidaliseeritud patsientidest.

Oluliselt suurenes hospitaliseerimist vajanud laste ja kuni 15-aastaste noorukite osakaal, moodustades lõppenud gripihooajal 42,3 protsenti kõikidest hospitaliseerimist vajanud patsientidest – 2017/2018 hooajal moodustas sama vanuserühm 28,9 protsenti haiglaravi vajanutest.

Laboratoorselt kinnitati 4275 gripiviirust, neist 4208 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust.  Alatüpeeriti 108 A-gripiviirust ja 67 B-gripiviirust. A-gripiviiruse alatüpeerimine näitas, et 97 korral oli tegemist A(H1N1)pdm09 gripiviiruse tüvega, 11 juhul oli A-gripiviiruse alatüüp A(H3N2).

Gripihooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini. Eestis jõuab gripiviirus reeglina ringlusse detsembri lõpus või jaanuari alguses, haigusjuhte registreeritakse kuni maini. Haigestumine hakkab hooajal kasvama tavapäraselt jaanuaris, jõudes haripunkti veebruaris. Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga, tüsistusena võib gripp tekitada kopsupõletikku, neeruvaagnapõletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Kergemini levib ja ägedamini kulgeb A-gripp.