Eestis tegi uute sõiduautode turg juulis tempoka tõusu ületades möödunud aasta juulikuu müügi 13,5 protsendiga ja kergitades ka tänavuse seitsme kuu tulemuse plusspoolele.

Juulis müüdi 2426 uut sõiduautot, mida on ligi kolmsada rohkem kui mullu. Kokkuvõttes on tänavu seitsme kuuga müüdud 16359 uut sõiduautot, mis ületab möödunud aasta sama perioodi tulemuse 0,2%.

Jätkuvalt on tarbijate hulgas populaarsemateks segmentideks keskmised maasturid ja väiksemad keskklassi autod, milliste osakaal oli juulis vastavalt 26,3% ja 23,8%. Hübriidautod moodustasid juulis umbes kümnendiku kogu müügist ja elektriautosid läks kaubaks 12.

Automarkidest oli juulis populaarseim Toyota, milliseid müüdi 456. Teise koha vallutas Škoda 345 autoga ja kolmas oli Renault 231 autoga. Ka mudelitest olid edukaimad kaks Toyota mudelit – Corolla ja RAV4, milliseid tarbijad eelistasid vastavalt 162 ja 159 korral. Kolmandaks müüduim mudel oli Škoda Octavia 119 autoga.

Tarbesõidukite müük on tänavu olnud kerges languses ja see jätkus ka juulis, mil müük jäi 1,2% alla möödunud aasta juulikuu tulemusele. Seitsme kuu kokkuvõttes on tarbesõidukite müük langenud 6,3%. Automarkidest oli edukaim Peugeot 102 müüdud sõidukiga, ja kaugele maha ei jäänud ka Citroen 93 müüdud tarbesõidukiga. Kolmanda koha haaras Toyota 50 sõidukiga. Veokite segmendis oli ülekaalukalt edukaim Scania, milliseid müüdi 41.

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole vaja esitada kordustõendit. Muu hulgas antakse vanaduspensioniealistele inimestele võimalus osta uriini imavaid abivahendeid edaspidi ilma tõendita.

„Abivahendite hea kättesaadavus on paljude inimeste väärika ja iseseisva toimetuleku oluline eeldus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Soovime abivahendite korralduses vähendada eelkõige bürokraatiat ja dubleerimist. Inimese jaoks on tähtis, et ta saaks vajaliku abivahendi kiiresti kätte, ilma, et selle juures iga kord tegeleda liigse paberimajandusega. Vanaduspensioniealiste vajadus teatud abivahendite järele on üldjuhul east tingitud ja püsiv, mistõttu muutub kogu abivahendite ostmise protsess ka neile oluliselt lihtsamaks.“

Muudatuste jõustumisel ei vaja vanaduspensioniealised inimesed edaspidi enam mähkmete, sidemete, imavate aluslinade jms ostmisel tõendit – see kehtib ka abivahendi esmakordsel soetamisel. Igal aastal tekib umbes 6900 vanaduspensioniealisel inimesel vajadus taoliste abivahendite järele.

Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole inimesel edaspidi vaja abivahendi taotlemisel esitada kordustõendit. Muudatus puudutab näiteks puusaproteese, tualetitoole, potikõrgendusi, sukajalgatõmbajaid, ratastoole, eriistmeid, seljatugesid jpm. „Muudatustega vähendame väljaantavate tõendite hulka ja seeläbi ka perearstide, eriarstide, õdede, tegevusterapeutide, füsioterapeutide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust,“ ütles minister Kiik.

Muudatused on plaanitud jõustuma 1. septembrist 2019.