Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%.

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast (20–44) on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata. Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest.Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15200-15800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele (residentsuse indeks). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et Statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2018. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Püsielanike määramise reeglite (residentsuse indeks) kohta saab põhjalikuma ülevaate SIIT.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 9. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.

Kuigi haneliste arvukuse kasvu tõttu põllumajandusele tekkivate kahjude osas valitseb Eestis üksmeel, siis üle kahe aasta toimunud avalik arutelu pole siiani viinud toimivate meetmete rakendamiseni linnukahjude vähendamiseks. Rändlindude poolt põldudele tekitatavate kahjude vähendamiseks tuleb ka Eestis hakata heidutusjahti korraldama, on põllumehed veendunud.

„Haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud lisaks põllumeestele ka riiklikud ametkonnad, rahvusvaheline koostööplatvorm AEWA ja eesti ornitoloogide esindajad. Ornitoloogiaühingu vastuseis haneliste kevadisele heidutusjahile on arusaadav, kuid ei ole kahjuks konstruktiivne. Ületatud on nii põllumeeste kui keskkonna taluvuse piir,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees ja teraviljakasvataja Olav Kreen.

Kreeni sõnul ei ole kevadine linnujaht loomulikult põllumeeste soov, kuid heidutusmeetmena on see kasutust ja praktilist tõendamist leidnud ka teistes riikides, näiteks meie lähiriigis Rootsis. „Kõige suurem rumalus on lihtsalt hädaldada ja mitte midagi teha,“ on ta tekkinud olukorra pärast nördinud.

„Nii põllumajanduse kui keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, sest see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida tegelikku kahjude mahtu. Oluliselt on vähenenud erinevate heidutusmeetmete mõju, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud,“ lisas Eestimaa Talupidajate Keskliidu jahindusnõunik Jaanus Põldmaa.

Samuti võib looduses ühe lindude grupi, kellel praktiliselt puudub looduslik vaenlane, populatsiooni hüppeline suurenemine olla ohuks looduse tasakaalule ning suurendab oluliselt looduses ka taudide riski.

„Ootame Eesti riigilt kiiret reageerimist, et enne järjekordse haneliste rände algust oleksid rakendatud seadustes sätestatud kahjustuste vältimiseks lubatud jahipidamise meetmed. Ornitoloogidelt ootame konstruktiivseid ettepanekuid haneliste järjest suureneva populatsiooni ohjamiseks,“ rõhutavad põllumajandusorganisatsioonid oma eile saadetud avalduses keskkonnaminister Siim Valmar Kiislerile, Keskkonnaameti peadirektor Riho Kuppartile ja Riigikogu Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokale.