EESTI ELU

Uute sõiduautode müük tõusis 2018. aastal 3,6%

Eestis müüdi 2018. aastal kokku 25 387 uut sõiduautot, mis ületas 2017. aasta müügi 3,6 protsendiga. Seda on veidi vähem, kui AMTEL 2018. aastaks prognoosis (tõus kuni 8%). On mitmed põhjused, mis Eesti sõiduautode turgu läinud aastal mõjutasid - firmaautode vahetamine väiksemate vastu, WLTP tekitatud anomaalia ning teatud jahenemine majanduses.

Detsembris müüdi Eestis 1113 uut sõiduautot ehk 23,9% vähem kui 2017. aasta detsembris.

Aasta kokkuvõttes oli kõige populaarsemas segmendiks väiksemad keskklassi autod, milliste osakaal oli 23,6%. Rohkelt eelistasid tarbijad ka keskmisi ja väiksemaid maastureid, milliste osakaal oli vastavalt 21% ja 17,1%. Hübriidautosid müüdi möödunud aastal 1602. Elektriautosid läks kaubaks 84 ning uusi gaasiseadmega (CNG ja LPG) müüdi vastavalt 110 ja 62.

Hinnatõus oli mullu laiapõhjaline

Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes tõusid 3,4 protsenti. Möödunud aasta kokkuvõttes tõusid hinnad samuti 3,4 protsenti. Sel aastal on oodata inflatsiooni aeglustumist.

Inflatsioon oli mullu laiapõhjaline. Aasta jooksul kiirenes teenuste ja energia hinnatõus, samas toiduainete hinnatõus vaatamata suvisele põuale pidurdus ning maksumeetmete panus aasta teisel poolel mõnevõrra vähenes. Inflatsiooni kõrgpunkt jäi nii meil kui ka euroalal oktoobrikuusse, kui naftahinnad tõusid viimaste aastate kõrgeimale tasemele.

Kui Eestis on tugev majanduse seis ja soodne tööturu areng soosinud teenuste hinnatõusu kiirenemist, ei ole seda euroalal vaatamata palgakasvu kiirenemisele ja alanevale tööpuudusele toimunud. Suve- ja sügiskuudel küündis euroala inflatsioon üle 2 protsendi toorainete kallinemise tõttu. Euroalas aeglustus inflatsioon detsembris esialgsel hinnangul 1,6 protsendini.

Aasta lõpus nafta ja toidutoorme hinnad välisturgudel langesid ning tõid kaasa inflatsiooni pidurdumise. Kui oktoobris ulatus meil mootorikütuse hinnatõus 20 protsendini, siis detsembris pidurdus see vaid 3 protsendini. Samas elektri kõrge börsihind ning küttepuude varasem kallinemine hoiavad energiakandjate hinnatõusu veel kiirena.

Alanenud toormehindade ning maksumeetmete panuse vähenemise mõjul inflatsioon pidurdub käesoleva aasta alguses. Rahandusministeeriumi mullusuvine inflatsiooniprognoos on 2019. aastaks 2,5 protsenti, arvestades valitsuse ja riigikogu otsust jätta ära alkoholiaktsiisi tõus.

Vähiravifondi Kingitud Elu laekus detsembris üle 465 000 euro

Kunagi varem pole annetuste hulk ühes kuus olnud fondi jaoks nii suur. “Selja taga on täiesti uskumatu jõulukuu. Oleme veendunud Eesti inimeste lahkuses ja abivalmiduses, kuid selline heategude laviin, mis tabas meid detsembris, võtab sõnatuks ja teeb alandlikuks. Aitäh kõikidele vähiravifondi toetajatele, panustajatele, fännidele ja sõpradele: tänu teile saame ka alanud aastal jätkuvalt kindlustada, et keegi ei jääks raskel hetkel lootuse ja abita,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. 

22 inimest said detsembris vähiravifondilt värske kinnituse nende ravi toetama asumise või toetuse jätkumise kohta. Kokku panustas fond möödunud kuul Eesti inimeste tervisesse üle 200 000 euro. 

Fondi sügisene üleskutse ettevõtetele loobuda traditsioonilise jõulunänni kinkimisest ning toetada selle asemel hoopis abivajajaid kandis vilja. Fondi panustasid detsembris mitmed firmad, teiste hulgas Maru, ISIS Medical, Norma, Mass, Maxilla Hambakliinik, TF Bank, Cleveron, Ekspress Meedia, Interno, Saint-Gobain ja mitmed teised. Ettevõtelele, kes toetasid küll vähihaigeid, kuid soovisid midagi ka oma jõuluvana kingikotti, küpsetasid vähiravifondi vabatahtlikud koostöös Vahvlihaldjatega ühe ööpäevaga ligi 5000 vahvlit. 

Erineval moel toetasid fondi tuhanded Eesti inimesed. Fondi panustasid näiteks Prantsuse Lütseumi 8. klassi noored ja Schenkeri töötajad. Vähihaigete heaks kogusid hiidlased annetusi Hiiumaal. Toimusid heategevuslikud jõululaadad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Kiili gümnaasiumis ja Tallinna Südalinna koolis. 

Vähiravifondi vabatahtlikud kogusid detsembrikuu vältel annetusi enam kui poolesajal kontserdil, jõulupeol või muul üritusel. Teiste hulgas Fixi, Nublu, Anne Veski ja 2 Quick Starti kontsertidel, 30+ pidudel Tartus ja Tallinnas, Eesti Rahva Muuseumis, Saku Suurhalli jõulugalal, lisaks mitmetes kaubanduskeskustes üle Eesti.  

Detsembris sai fond hea uudise ka Toompealt. Riigikogu kinnitas 2019. aasta riigieelarve ning EKRE ja Keskerakonna fraktsioonide ettepanekul saab vähiravifond 2019. aasta aasta alguses riigilt 115 000 eurot tegevustoetust. Toetus katab umbes poole summast, mis fondil kulus 2018. aastal ravimite käibemaksule. 

Aasta lõpus oli ETV eetris saade “Aasta säravaimad tähed”, kus teatripedagoog Merle Karusoo esitas oma uusaastasoovi. Ta kutsus kõiki Eesti inimesi üles vähiravifondi toetama kasvõi üheeurose püsiannetusega. “See on kõige ilusam fond, mida ma tean ja ta on nii paljusid aidanud,” ütles Karusoo.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu" on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid doktor Peeter Padrik, doktor Hele Everaus, doktor Kristiina Ojamaa, doktor Kadri Putnik, Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent doktor Edward Laane, ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja riigihalduse minister Janek Mäggi.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD