Autojuhti kaitseb kohustuslik liikluskindlustus, mis õnnetuse korral katab tema ravikulud ja teistele osapooltele tekitatud kahjud. Enda sõiduki remondiraha peab õnnetuse põhjustaja oma taskust leidma või kindlustama sõiduki kaskoga. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus pani kirja 7 olulist fakti, mida peaksid teadma kaskokindlustusest.

1. Katab kahjud õnnetuse põhjusest olenemata

Kasko hüvitab sõidukile tekkinud kõige levinumad kahjud olenemata põhjusest või süüdlasest. Kui liikluskindlustus on seadusega kohustuslik kõikidele Eesti autoregistrisse kantud sõidukitele, siis kaskokindlustus on kohustuslik vaid liisinguga ostetud autodele. Kuigi kasko on vabatahtlik, siis arvestades Eesti ilmastikuolusid ja liiklemise tingimusi, eelistavad sõidukiomanikud end ootamatuste eest kaitsta.

2. Hind sõltub nii sõidukist kui juhist

Kaskokindlustuse hind sõltub auto margist ja mudelist. Üldiselt käib kasko hind ühte jalga sõiduki ülalpidamis- ja remondikuludega. Näiteks kui õnnetusjuhtumi korral on ühe auto parandamine ja varuosad kaks korda kallimad kui teisel, siis kajastub see ka kasko hinnas. Kui väikese keskklassi sõiduki kasko hind kuus on umbes 30 eurot, siis luksuslikuma auto puhul võib see ulatuda 70-80 euroni. Samuti võetakse hinnastamisel arvesse sinu varasemat liikluskahjude ajalugu.

3. Sõidukiomaniku vastutus

Kindlustusjuhtumiks loetakse ootamatut olukorda, mida ei saa vältida. Samas ei kata kasko sõiduki tehnilisi rikkeid või auto kuluosade, näiteks piduriketaste ja -klotside loomulikku kulumist ja vahetamist ning need kulud jäävad omaniku kanda. Teatud kindlustusjuhtumite puhul tuleb ka kasko puhul arvestada omavastutusega. Näiteks auto varguse puhul jääb omavastutus 10-15% piiresse sõiduki maksumusest. Erandiks on autoklaasid, mis reeglina ilma omavastutuseta parandatakse või vajadusel välja vahetatakse.

4. Hooletus võib hüvitiseta jätta

Liiklemine kainelt ja vastavalt liikluseeskirjadele on elementaarne. Õnnetus on aga alati ootamatu, seega proovi ehmatusest üle olla ja käituda selliselt, et ära hoida kahju suurenemist. Näiteks kui sõidad teelt välja, siis on mõistlik kohe helistada autoabisse ning kutsuda järgi puksiir, et sõiduk veelgi rohkem kannatada ei saaks. Üldiselt on autoabi õnnetusjuhtumi korral ka kindlustuslepingutes sees ja täiendavat kulu see ei tekita.

5. Lepingusse sõiduki õige väärtus

Kaskokindlustuse leping sõlmitakse enamasti aastaks. Iga uue kindlustusperioodi alguses vaadatakse üle ja lepitakse kokku auto väärtus ehk summa, mille ulatuses kahjujuhtumi korral sõiduki maksumus hüvitatakse. Seega kontrolli alati, kas poliisile on märgitud auto õige väärtus. Loe leping alati hoolega läbi ja pööra tähelepanu nii välistustele kui enamlevinud hüvitisest keeldumise põhjustele.

6. Kui juhtub õnnetus, anna sellest teada

Kui sõiduk satub õnnetusse või juhtub midagi muud ootamatut, teavita sellest koheselt oma kindlustusandjat. Teatud juhtudel tuleb teavitada ka politseid, näiteks kui sõidad otsa metsloomale, liiklusmärgile või teetähisele. Enamasti kindlustusandja ise kannatada saanud sõidukit näha ei soovi, vaid suunab selle remonditöökotta. Edasi tegelevad juhtumiga kindlustusfirmad suheldes otse autoremonditöökojaga.

7. Kindlustuspakkuja väärtus tuleb välja siis, kui midagi juhtub

Suures osas on kaskokindlustuse tingimused turul sarnased, seega vahe ilmneb siis, kui midagi juhtub. Oluline on, kuidas käitub kindlustusettevõte, kui vajad abi. Seetõttu uuri enne lepingu sõlmimist kindlustuspakkuja tingimusi (nii kindlustuskaitse ulatust kui ka välistusi) ja tausta, teiste klientide kogemusi ning seda, milline on ettevõtte üldine maine ja varasem käitumine kindlustusjuhtumite käsitlemisel.

Sügis on alanud ning suvekodud jäetakse omapäi. Reastame siinkohal õnnetused, mille puhul on Ifi klientidel tulnud abi saamiseks kindlustuse poole pöörduda ning toome välja ka olulisemad juhised, millele suvekodust lahkudes tähelepanu pöörata.

Viimasel aastal on If Kindlustuse kliendid suvilates juhtunud õnnetustest teada andnud 48 korral. Kõige rohkem on suvekodudele kahju tekitanud tugev tuul, millele järgnevad vandalism, murdvargused, röövimine, veeavariid ning tulekahjud.

Enim on suvekodude kahjusid olnud Harjumaal, Ida-Virumaal, Saaremaal ning Läänemaal.

Suurim kahju suvekodus juhtus Kernu vallas, kus pliidile unustatud supp põhjustas tulekahju.

Suvekodu talveperioodiks omapäi jättes:

Vaata üle hoone veesüsteem, et see külmade tulekuga kahju ei saaks. Veetorude külmumisohu vältimiseks keera vesi kinni ja lase veetorud tühjaks voolata.

Vaata üle küttekolded, et need oleksid puhtad ja ahjude siibrid kinni.

Ära jäta elektriseadmeid vooluvõrku juhul, kui edaspidi neid regulaarselt ei kasutata. Külmikut vooluvõrgust lahti ühendades veendu, et sulamisvesi ei kahjustaks põrandat.

Ära unusta söögipoolist kappidesse ega sahvrisse – see meelitab hoonesse talvituma pisinärilisi.

Aseta väärtuslikumad esemed selliselt, et need võõrastele pilkudele läbi akende kergesti nähtavad ei oleks.

Kui suvekodul on valvesüsteem, ära unusta seda aktiveerida. Samuti teavita naabreid, et oled linna kolinud.

Korja hoovi pealt kokku lahtised ning kergesti lenduda võivad esemed. Tugevad sügistormid suudavad ka aiamööbli õhku tõsta.

Lukusta ja sulge suvekodust lahkudes uksed ja aknad.

Suvekodu on mõistlik kindlustada põhiriskide vastu, milleks on tulekahju, rahe, tuul, vandalism, murdvargus, röövimine ning leke torustikust. Ifis on lisaks eluhoonele kindlustatud ka kuni 10m2 suurused kõrvalhooned.