Värbamisagentuuri Brandem analüüsi kohaselt jättis Eestis eelmisel aastal töövestlusele tulemata 26 protsenti kõigist kandidaatidest, keda töövestlusele kutsuti - kokku käib jutt ligi 50 000 inimesest. 

2018. aastal kandideeris Eestis uuele töökohale üle 340 000 inimese, kellest rohkem kui pooled said tööandjatelt ka kutse tulla töövestlusele. Brandemi ja Palgainfo Agentuuri läbi viidud Eesti suurimast tööturu-uuringust selgus, et töövestlusest loobus 26 protseti kõigist vestlusele kutsutud kandidaatidest.

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul kurdavad ka paljud tööandjad, et kutsutud kandidaadid loobuvad töövestlusele tulemast. „Olukorras, kus kandidaadil on valida mitme erineva tööpakkumise vahel, on tööandjal vaja teha jõupingutusi, et alates töökuulutuse avaldamisest kuni värbamisprotsessi lõpuni oleks värbamissõnumid selged ja kandidaadi jaoks atraktiivsed. Kui kandidaadile midagi ei meeldi, on järgmine tööandja tavaliselt vaid telefonikõne kauguse," lisas Evart.

Töövestlusest loobujate osakaal oli sarnane nii tööga hõivatute kui töötute hulgas. Ametirühmade kaupa loobuvad töövestlusest kõige rohkem valdkonna- ja projektijuhid, kõige vähem aga oskus- ja käsitöölised ning seadme ja masinaoperaatorid - vastavalt 38 ja 25 protsenti. 

Peamise põhjusena, miks inimesed töövestlusele minemata jätavad, on tööpakkumise vastu huvi kadumine ning konkureerivalt tööandjalt pakkumise saamine, nii märkis vastavalt 46 ja 28 protsenti. 21 protsenti kandidaatidest jätab töövestlusele minemata, kuna tööandja ei avalda enne vestlust piisavalt infot palga kohta, ja 14 protsenti seetõttu, et ei saanud piisavalt infot töötingimuste kohta.

„Töövestlusele kohale tulemine sõltub paljudest pisiasjadest. Alates sellest, kuivõrd sobivat kandidaati vestlusele kutsutakse, kui kiiresti inimesega ühendust võetakse, kas enne vestlust peab tegema lisaülesandeid või läbima mõne testi kuni selleni välja, millise emotsiooni tööandja esimese telefonivestluse ajal luua suudab. Kui Eestis keskmiselt ei tule viiendik kandidaate vestlusele seetõttu, et vestlusele kutsuja jätab kehva mulje, siis on see tööandjatele väga hea uudis – lihtsate vahenditega saab suurendada sobivate kandidaatide hulka,” lisas Marie Evart.

Brandem Baltic OÜ on tööandja turundus- ja värbamisagentuur.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas käskkirja, millega toetatakse 806 hooldekodukoha kohandamist dementsusega inimestele.

Riik rahastab 682 senise hooldekodukoha kohandamist ja 124 uue teenusekoha loomist kokku 1 485 000 euro eest.

„Turvaline ja dementsusesõbralik füüsiline keskkond toetab nii abivajajat kui ka hooldekodu töötajat,“ ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva. „Kvaliteetse teenuse pakkumiseks on oluline – lisaks heaolu toetavale ja turvalisele keskkonnale – ka spetsialistide pädevus. Kui hooldekodu füüsiline keskkond vastab dementsusega inimese vajadustele ja eripäradele, on ka hooldekodu töötajal parem pakkuda inimesele tuge ja kvaliteetsemat teenust. Möödunud aastal alustas oma tegevusega dementsuse kompetentsikeskus, mille üks eesmärk on tõsta teenuseosutajate ja omavalitsuste teadlikkust dementsusest ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevust.