Tänavu juunis kohtusse jõudnud endise peaministri Kaja Kallase abikaasa Arvo Halliku ahistavas jälitamises süüdistatava lõunaeestlase kriminaalasi kuulutati kinniseks, kirjutab Elu24. 

Tartu maakohtu pressiesindaja Siim Saaviku sõnul leiab kohus, et prokuröri taotlus kohtuistungi avalikkuse piiramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

«Kohus nõustub prokuröri ja kannatanu esindajaga selles, et käesoleva kriminaalasja kese on süüdistatava poolt kannatanule saadetud sõnumid ja nende sisu, mis süüdistuse kohaselt on ähvardava, agressiivse, alandava ja oluliselt häiriva iseloomuga. Kuna kriminaalasjas kogutud tõendid puudutavad muu hulgas kannatanu eraelulisi andmeid, võivad kannatanu andmed saada teatavaks oluliselt suuremale ringile ning kannatanu võib taas ohvriks sattuda,» täpsustas Saavik.

Lisaks võib kohtu hinnangul kohtuistungi avalikkuse piiramata jätmine tuua avalikkuse ette kannatanule saadetud sõnumite täpsema sisu, mida võib juhtuda nägema ka kannatanu ise. Viimasel juhul peab kannatanu senised läbielamisi ja kannatusi kogema uuesti.

Kriminaalasja kinniseks kuulutamist taotles prokurör Maarja-Liisa Kõiv juba 19. juunil toimunud eelistungil, kus muu hulgas nõustus süüdistatava taotlusega lahendada asja lühimenetluses. 

«Kuigi kriminaalasja arutamine toimub lühimenetluses, ei ole ette teada, millise detailsuse astmega üht või teist tõendit uuritakse ega sedagi, milliseid eraelulisi andmeid võib avaldada prokurör avakõnes või pooled kohtuvaidluse käigus,» märkis kohus.

Juunis toimunud eelistungile oli Põlva kohtumaja saali lisaks kohtunik Rita Kulbergile kohale tulnud vaid prokurör, videosilla teel osalesid kannatanu esindaja Ants Nõmper ja süüdistatava kaitsja Aivar Kello. Istungiks oli videosilla teel kohale tulnud ka Arvo Hallik. Süüdistatav Sander ennast näole ei andnud.

Võrumaa meest Sandrit süüdistatakse selles, et ta otsis alates möödunud aasta 24. augustist järjepidevalt häirival viisil Arvo Hallikuga kontakti, sekkudes Halliku tahte vastaselt tema eraellu.

Mõned päevad pärast esimest sõnumit võttis Sandriga ühendust politsei- ja piirivalveameti ametnik, kes palus tal tegevuse lõpetada. Sellest hoolimata jätkas Sander Hallikule sõnumite saatmist, saates talle kuu aja jooksul Facebookis 31 sõnumit. Lisaks on talle Arvo Halliku vastu määratud lähenemiskeeld.

«Põhimõtteliselt olen viimased neli-viis aastat Facebookis ringi huianud niisama ja inimestele lihtsalt suvalist seosetut s*tta kirjutanud!» rääkis Sander toimetusele juuni alguses. «Kirjutan ainult läbi Facebooki, mitte kuskil mujal!»

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu automaksu seaduse. 

Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu poolt oli 54 saadikut ja vastu 28. 

Seadusega kehtestatav mootorsõidukimaks hakkab koosnema osast, mida tasub sõidukiomanik igal aastal liiklusregistris registreeritud sõidukitelt, ning teiseks tuleb sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimisel maksta mootorsõiduki registreerimistasu. Mootorsõidukimaksu eesmärk on suunata inimesi tegema uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma valiku ning toetada vanade autode lõpuni kasutamist.

President Alar Karis jättis seaduse 25. juunil välja kuulutamata, leides, et selle sätted rikuvad võrdse kohtlemise põhimõtet. Karis märkis, et kuigi seaduse järgi ei maksustata mootorsõidukimaksuga füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimestele kasutamiseks, ning samuti ei pea niisuguse sõiduki eest tasuma registreerimistasu, ei laiene kumbki vabastus inimesele, kelle liikumispuue on sellist laadi, et ta ei vaja sõiduki ümber ehitamist või kohandamist. President pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning viia see põhiseadusega kooskõlla.

Riigikogu rahanduskomisjon tegigi mootorsõidukimaksuseaduse eelnõusse muudatused, mille järgi puuetega inimeste jaoks ümber ehitatud või kohandatud sõidukitele varemalt plaanitud maksuvabastuste asemel sätestatakse puuetega inimestele mõeldud toetusmeetmed.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetust makstakse eelnõu järgi igal kuul keskmise, raske või sügava puudega inimesele puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Muudatusettepaneku kohaselt suurendatakse raske ja sügava puudega laste ja tööealiste toetusi ning ühtlustatakse raske ja sügava puudega tööealise toetus kindlale summale. Sellega tagatakse puuetega inimestele oluline lisatoetus igakuises eelarves. Ühtlasi ümardatakse ülespoole keskmise puudega lapse ja tööealise puudetoetus ning vanaduspensioniealiste puudetoetused. Muudatus mõjutab kõiki raske ja sügava puudega lapsi ja tööealisi inimesi.

Seadusemuudatusega on plaanis suurendada raske ja sügava puudega laste toetusi vastavalt 180 eurole ja 270 eurole, mis toob puudega laste peredele igakuise lisatoetuse 18,91 eurot ja 28,36 eurot. Lisaks tõstetakse sügava puudega tööealiste toetust 100 euroni, mis tagab neile 46,3–56,53 lisaeurot kuus. Raske puudega tööealiste toetus ühtlustatakse 50 eurole, võimaldades neile lisatoetust 0,91–15,22 eurot kuus.

Samuti on plaanis järgmisel aastal maksta ühekordset puudetoetust raske ja sügava puudega lastele ja tööealistele, et kompenseerida mootorsõidukimaksuga lisanduvaid kulusid enne puudetoetuste tõusu seaduse jõustumist.