EESTI ELU

Riigikaitsemaks tuleb kokku kolmest osast

Riigikaitsemaks tuleb kokku kolmest osast FOTO: Pixabay

Reformierakonna peaministrikandidaadi Kristen Michali sõnul tuleb riigikaitsemaks, mis hakkab kokku tulema kolmest osast. 

Michal rääkis reedesel pressibriifil, et koalitsiooileppe motoks saab olema kindluse loomine, ühtlasi on Eesti jaoks äärmiselt oluline, et Ukraina sõda lõppeks kindlasti ukrainlaste võiduga. 

Michali sõnul on vältimatu, et Eesti julgeolekukulude katteks tuleb riigikaitsemaks, mis tuleb kokku käibemaksu ja tulumaksu tõusust ning ettevõtete kasumi maksustamisest. 

Michal selgitas, et aastast 2025 tõuseb käibemaks kaks protsenti, 2026. aastast tulumaks samuti kaks protsenti ning samast ajast maksustatakse ka ettevõtete kasum riigikaitse hüvanguks kahe protsendiga. Selle eesmärk on tuua riigikaitsesse täiendavalt kolm miljardit eurot. 

Julgeolekumaksud oleksid tähtajalised, kehtides 2028. aasta lõpuni.

"Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus," seisab koalitsioonileppes.

Riigikaitsekulud lubab loodav koalitsioon tagada mahus vähemalt kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud.

Täiendavate kaitseinvesteeringutega tahab koalitsioon hankida pika laskeulatusega relvasüsteeme ning vajalikku lahingumoona, et vajaduse korral hävitada Eesti julgeolekut ähvardav oht vaenlase territooriumil.

Riina Sikkut: koroona levik on taas kasvanud

Riina Sikkut: koroona levik on taas kasvanud

Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on koroonaviiruse levik viimasel ajal taas kasvanud. 

"Viimasel nädalal on tulnud juurde 230 haigusjuhtu," ütles Sikkut neljapäeval valitsuse pressibriifil, lisades, et kolm haigestunut on tulnud ka hospitaliseerida. 

"Võrdluseks, näiteks jaanuaris oli seitsme päeva keskmine ligi 700 haigestunut ehk talvise viirusnakkuste hooaja tasemele praegu me jõudnud ei ole, samas inimesed puhkavad, suhtlevad, liiguvad ja reisivad ning nii see viirus levida saab," ütles Sikkut.

Tema sõnul ei põhjusta praegu levi viirustüvi rasket haiguskulgu.

Ligi 80 protsenti haiglasse sattunutest on üle 60-aastased ja neist 95 protsenti on vaktsineerimata, ütles Sikkut, lisades, et ka praegu saab soovi korral lasta end koroonaviiruse vastu vaktsineerida. 

Juulis alustas ajateenistust üle 2300 noore

Juulis alustas ajateenistust üle 2300 noore

Sel nädalal alustas kaitseväe erinevates väeosades 11 kuu pikkust ajateenistust üle 2300 suvise kutse saanud noore, kelle seas on ka 36 naist.

Diviisi 1. jalaväebrigaadi Tapa ja Jõhvi linnakutesse asus teenistusse kokku ligi 1200 noort ning diviisi 2. jalaväebrigaadis alustas väljaõpet pea 430 ja staabi- ja sidepataljonis üle 170 võitleja. 

Lisaks liitus diviisi logistikapataljoniga pea 140 sõdurit, kes jagunevad sõduri baaskursuse järel neljale erialale, millega toetatakse diviisi erinevate üksuste logistilisi vajadusi nagu transport, eritehnika, juhtimis- ja teenindustoetus.

Toetuse väejuhatusse asus teenima pea 30 ajateenijat, kes pärast esmaseid kursuseid asuvad teenima varustuspataljoni kus asuvad toetama ladudega seonduvat logistikat, sealhulgas vedusid. 

Samuti alustasid sel nädalal teenistust erioperatsioonide väejuhatuses ligi 30 võitlejat. Mereväkke läks aega teenima pea 150, sõjaväepolitsei vahipataljonis 150 ja küberväejuhatuses ligi 80 noort. 

Esimest korda pärast staabi- ja sidepataljoni liikumist diviisi koosseisu viib küberväejuhatus ise uutele ajateenijatele läbi sõduri baaskursuse Filtri linnakus ja Paunküla väljaõppekeskuses.

Kui seni on küberväejuhatuse ajateenijad läbinud sõduri baaskursuse peamiselt staabi- ja sidepataljoni juures, siis seoses pataljoni liikumisega diviisi koosseisu eelmise aasta alguses on kursus tervenisti väejuhatuse korraldada.

Esimese väljaõppeetapina läbivad värsked teenistujad sõduri baaskursuse (SBK), mille jooksul toimub üksikvõitleja oskuste arendamine. Selle vältel omandatakse kõige elementaarsemat ja hädavajalikumat, mida ühel sõduril vaja läheb, alates relva käsitsemisest kuni seadusandluse ja esmaabini. 

Baaskursuse lõppedes jaguneb teenistuskäik kaheks – nooremallohvitseride ja autojuhtide kursusteks, mis kestavad detsembri lõpuni ja misjärel minnakse üksustesse, milles veedetakse ülejäänud teenistus.

Juulikutse kestab 11 kuud ja selle käigus õpetatakse välja tulevased juhid, erialaspetsialistid ja autojuhid. Teenistuse vältel saadakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegutsema ühtse meeskonnana.

Ajateenistusse kutsutakse kolm korda aastas. Järgmine kutsumine toimub oktoobris. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD