Üle veerandi politseinikest on tulistamisel ebatäpsed
Viimasel kolmel aastal tehti rohkem kui pooled politsei hoiatuslaskudest sisuliselt huupi, kusjuures möödunud aastal läbis laskekontrolli vähemalt rahuldaval tasemel ainult 73 protsenti politseiametnikest, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kuigi politsei- ja piirivalveseadus ei loe juhu- ja hoiatuslaske tulirelva kasutamiseks, olid teenistusrelvast tehtud 15 hoiatuslasust koguni seitse ebaseaduslikud ja kaks taktikaliselt otstarbetud. Politsei- ja piirivalveameti operatiivbüroo juhi Toomas Malva sõnul mõjutab tulirelva kasutamise oskus politseiniku igapäevatööd sama suurel määral kui muud politseiniku erioskused. „Väheste oskustega politseiametnik on ebakindel ega suuda kriitilistes olukordades alati piisava efektiivsusega tegutseda,” ütles ta Eesti Päevalehele.
Alates eelmisest aastast on kõigile politseiametnikele kohustuslik iga-aastane laskekontroll. Kõigile politseinikele on laskmist õpetatud juba politseikoolis ja käia saab ka treeninglaskmistel. Ometi selgub sisekaitseakadeemias sel aastal kaitstud magistritööst, et kontrolli tegi mullu ära ainult 73 protsenti politseiametnikest. „1134 politseiametnikku, kes omavad tulirelva töö- ja enesekaitsevahendina, ei suuda või ei soovi tulirelva käsitseda vastavalt kehtestatud nõuetele,” tõdes politseinike eriettevalmistuse vaneminstruktorina töötav Oliver Purik oma magistritöös.
Üllataval kombel ei järgne kohustusliku katse mittesooritamisele mingisuguseid sanktsioone. Laskekontrolli edukas sooritamine on ainult edutamise eelduseks. Näiteks kui politseiametnik tahab kolmeaastase perioodi jooksul kõrgemale ametikohale pürgida, peab ta kõigil kolmel aastal kontrolli edukalt sooritama, kirjutab Eesti Päevaleht.
Malva sõnul on ametnike kehvad laskmistulemused tingitud kolme ressursi – inimeste, aja ja raha – vähesusest. Kui politseil on tegevusi ja ülesandeid rohkem kui töötajad jõuvad täita, ei jää neil piisavalt aega, et laskmistreeningutel käia. Teisalt seavad piiri ka harjutamisega kaasnevad kulud. „Kui Eestis on politseiametnikel võimalus kulutada treeninguteks ühes aastas 80 padrunit, siis teistes riikides 200–300,”tõi Malva esile.
Minimaalselt saavad kõik politseiametnikud osa võtta vähemalt ühest treeningust ja ühest kontrollist. Laskekontrolli positiivselt sooritamata jätnud inimestega ligikaudu sama palju on ka politseiametnikke, kes on sisetööl ja iga päev relva ei kanna, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eelmisest aastast kehtivate nõuete kohaselt on kontroll ka neile kohustuslik. Malva hinnangul tuleks neid nõudeid muuta, kuna mõni politseiametnik ei vaja oma töös aastaid tulirelva, sest teeb tööd kontoris laua taga arvuti ja pastapliiatsiga. „Seega tahaksime ressursse suunata neile, kes seda rohkem vajavad,” rääkis ta.
Magistritööst, mis tõi esile politseiametnike laskmisoskuste puudused, peaks saama alus praeguste nõuete muutmisel. Malva sõnul on plaanis laskealast väljaõpet muuta juba järgmisel aastal ning selleks kasutatakse magistritöös esitatud põhjalikku analüüsi.
