. 
.
Tänavu esimese kolme kuuga hukkus Eestis tulekahjude tagajärjel 21 inimest, mis on viimase seitsme aasta üks madalamaid näitajaid. Jätkuvalt on tules hukkumise peamiseks põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides, enamikel juhtudel puudub eluruumides ka kohustuslik suitsuandur.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints tõdeb, et tugitoolis või voodis sigaret näpus uinumine on väga tõsine probleem. „Iga põlev asi tekitab tulekahju, kui sellega hooletult ümber käia,“ märkis Ints. Isekustuvad sigaretid vähendavad tulekahju tõenäosust, kuid ei välista selle tekkimise võimalust.
Esimese kolme kuuga hukkus 20 tulekahjus 15 meest ja 6 naist. Kuigi hukkunute seas oli ka kolmekümnendates mehi, oli keskmine tules hukkunud mees valdavalt keskealine või vanem. Enamik mehi hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud põlengus. Naistest mitmed olid väga kõrges eas, nende eluruumides tekkinud tulekahjude põhjusteks olid rikked elektrisüsteemis ja hooletus lahtise tulega.
Hukkunute seas oli pensionäre ja liikumispuudega inimesi. Tihtipeale olid tulekahjude põhjustajad ka alkoholijoobes. Päästeamet palub inimestel kontrollida oma eakamate lähedaste suitsuandureid, et need oleksid töökorras ja päästaksid elusid.
Hukkunuga põlengud toimusid esimeses kvartalis 9 juhul hajaasustusega piirkonnas ja 11 juhul linnas. Hajaasustusega piirkonnas tuli komandol sündmuspaigale jõudmiseks keskmiselt sõita alla 6 kilomeetri, komando keskmine reageerimisaeg oli 10 minutit. Linnas tuli keskmiselt sõita 3,3 kilomeetrit ja komando keskmine reageerimisaeg oli alla 7 minuti.
„ Vahemaad nende tulekahjudeni on valdavalt olnud väikesed, kuid puuduv suitsuandur ja tulekahjude hiline avastamine kellegi kolmanda poolt tähendab sageli, et päästemeeskonna välja sõites pole päästa enam kedagi,“ tõdes Ints.
bns
AS Eesti Loto puhaskasum kasvas mullu kuus protsenti ligi viie miljoni euroni, sellest 4,2 miljonit läheb dividendidena riigieelarvesse.
Lotofirma märgib oma aruandes, et eelmine majandusaasta oli arvestades uue raha kasutuselevõttu ning jätkuvat segadust maailmamajanduses Eesti Loto jaoks edukas, hoolimata jätkuvalt kõrgest tööpuudusest ning reaalpalga kahanemisest
Eesti Loto käive kasvas mullu 2,6 protsenti ning ulatus 35,9 miljoni euroni.
Võitjatele võitudena maksis Eesti Loto mullu välja 17,2 miljonit eurot.
Lotofirma ootab tänavu 8,4 protsendi suurust käibe kasvu. Investeerida on tänavu kavas 741.300 eurot.
bns
Tänavu kolme kuuga registreeris terviseamet Eestis 92 uut HIV-i nakatunut, aidsihaigeid lisandus kuus.
Jaanuaris registreeris terviseamet 34, veebruaris 27 ja märtsis 31 uut HIV-i nakatunut.
Tänavu registreeritud HIV-i nakatunutest 42 elab terviseameti andmetel Tallinnas, 39 Ida-Virumaal, viis Tartumaal, viis Harjumaal ja üks Lääne-Virumaal. Tänavu registreeritud aidsihaigetest neli elab Tallinnas, üks Narvas ja üks Ida-Virumaal.
Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 8154 inimesel, sealhulgas aids 360 inimesel.
2011. aastal diagnoositi Eestis 369 HIV-nakatunud inimest. Kõige enam diagnoositi terviseameti andmetel mullu HIV-i nakatunuid Tallinnas - 205 inimest. Ida-Virumaal registreeriti 135 nakatunut, Tartumaal 20, Lääne-Virumaal kuus ja Pärnumaal kolm. Aids diagnoositi eelmisel aastal 39 inimesel, neist 15 Narvas, 10 Tallinnas, kuus Ida-Virumaal, neli Harjumaal, kolm Pärnus ja üks Lääne-Virumaal.
HI-viirusesse nakatumine on Eestis viimastel aastatel vähenenud. Terviseameti andmetel diagnoosisid arstid 2010. aastal Eestis 372, 2009. aastal 411, 2008. aastal 545 ja 2007. aastal 633 uut nakkusjuhtu.
HI-viirusesse nakatumine kasvas Eestis plahvatuslikult eelmise kümnendi alguses. Kui 2000. aastal tuvastasid arstid uusi HIV-positiivseid 390, siis 2001. aastal tõusis nende arv 1474-ni. 2002. aastal oli uusi nakatunuid 899, 2003. aastal 840, 2004. aastal 743, 2005. aastal 621 ja 2006. aastal 668.
bns
Politsei pidas eelmise nädala kolmapäeval ja selle nädala esmaspäeval kinni grupi autovargustes kahtlustatavaid Leedu kodanikke, esmaspäeval toimunud kinnipidamise käigus sai politseinik Läänemaal liiklusõnnetuses vigastada.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja teatel pidasid Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad koos Lääne ja Põhja prefektuuride ning keskkriminaalpolitsei töötajatega kinni grupi Leedu kodanikke, keda on alust kahtlustada organiseeritud autovargustes Lõuna-Eesti erinevatest piirkondadest, aga ka mujalt Eestis.
„Neli Leedu kodanikku peeti kolmapäeval kinni Tallinnas pärast seda, kui nad olid seal sõidukitesse sisse tunginud. Neile esitati kahtlustus kokku 16 varguses ja varguse katses ning kuritegelikku ühendusse kuulumises,“ sõnas Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa.
Lisaks pidas politsei kinni Eesti kodaniku, keda on kogutud tõendite põhjal alust pidada grupeeringu siinseks kontaktisikuks ning kellele esitati samuti kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises.
Tartu maakohtu eeluurimiskohtunik otsustas eelmise nädala neljapäeval kõik viis meest eeluurimise ajaks vahistada. „Tänaseks kogutud tõendusmaterjali põhjal seostame neid isikuid sõidukivarguste toimepanemisega Eestis alates eelmise aasta novembrist,“ sõnas prokurör.
Uurijad seostavad grupiga ka nelja meest, kelle Lääne prefektuuri töötajad pidasid kinni esmaspäeva varahommikul, kahtlustatuna auto varastamises Lihulast. Politseipatrulli peatumismärguannet eirates kihutasid arvatavad vargad kohati 160 kilomeetrise tunnikiirusega Pärnu poole, kuni sõitsid teelt välja vastu elektriposti. Samal ristmikul sõitis teel välja ka politseisõiduk, milles viibinud kahest korrakaitsjast toimetati üks haiglaravile. Avarii teinud varastatud sõidukist põgenes kaks meest, kelle politsei hiljem kinni pidas. Sama kuriteoga seoses peeti Audrus kinni ka Leedu numbrimärkidega Volkswagen Golf ja sellega sõitnud kaks Leedu kodanikku.
Uurimise viivad läbi Eesti, Läti ja Leedu politseiasutused ning prokuratuurid koostöös. Kohtu alla on juba saadetud kolm organiseeritud autovaraste gruppi, mille liikmetest enamik on tänaseks ka süüdi mõistetud.
Ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja märkis, et kui varem olid Leedu kurjategijate sihtmärkideks Honda, BMW, Toyota ja Lexus, siis viimati olid varaste huviorbiidis peamiselt Volkswagen, Audi ja Toyota.
bns
Meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel tuleb aprillis valdavalt jahe ilm, eriti kuu esimesel poolel, soojemat ilma on loota alles kuu lõpuks.
Aprill tuleb temperatuurilt paljuaastasele keskmisele lähedane. Aprillikuu paljuaastane õhutemperatuuri keskmine on 2,4-4,6 kraadi. Ka sademete hulk tuleb normilähedane ehk 28-39 millimeetrit.
Ilm on valdavalt jahe, eriti kuu esimesel poolel. Õhuvool püsib loodes, kust lühiajaliselt saabuva maheduse järel lisandub taas külmemat õhku. Sageli jõuavad Läänemeremaade õhuruumi madalrõhkkonnad ühes sajupilvedega, millest tuleb põhiliselt lund ja lörtsi, sekka ka vihma. Öösiti langeb õhutemperatuur alla nulli, selge taeva korral ka alla -5 kraadi. Päeval tõuseb õhutemperatuur +5 kraadini.
Aprilli teisel dekaadil õhutemperatuur veidi tõuseb.
Kuu lõpu poole on lootust kõrgrõhuala tugevamale mõjule. Saju võimalus on väiksem ja ilm peaks ilusam olema. Kui õhuvool edelasse pöördub, lisandub ka sooja, mis võib mõnel päeval õhutemperatuuri 20 soojakraadini tõsta.
bns
Lehekülg 1767 / 1771
