. 
.
Venemaal Tjumeni lähistel esmaspäeval alla kukkunud reisilennuk ATR-72 kuulus varem Finnairi tütarfirmale Aero Airlines ja oli Eesti lennuregistris, kirjutab Ilta-Sanomat.
Venemaal alla kukkunud propellerlennuk valmis Itaalias 20. oktoobril 1992. Finnair ostis lennuki 1998. aastal lennukompaniilt Transasia Airways ning 1. jaanuarist 1999 oli lennuk Soome lennuregistris tähisega OH-KRL.
Novembris 2003 läks lennuk Finnairi tütarfirma Aero Airlines käsutusse ning 26. augustist 2005 oli lennuk Eesti lennuregistris tunnusega ES-KRL. 2008. aasta suvel ostis lennuki Venemaa lennukompanii UTair ning lennuk hakkas kandma tähist VP-BYZ.
Aero Airlines opereeris aastatel 2002-2008 Tallinna-Helsingi liinil.
Tjumeni lähistel kukkus esmaspäeva varahommikul alla reisilennuk, pardal olnud 43 inimesest hukkus 31, neist üks haiglas, eluga pääses 12 inimest.
Tegemist oli kolmanda korraga, mil reisilennuk ATR-72 on oma 20-aastase ajaloo jooksul alla kukkunud. Hetkel ei ole selgunud, miks lennuk alla kukkus.
Tjumeni lähistelt Roštšino lennujaamast Surguti suundunud lennuk kukkus alla mõni aeg pärast õhkutõusmist ja kadus radariekraanidelt kell 5.35 Moskva aja järgi (Eesti aja järgi kell 4.35). Lennukompaniile UTair kuulunud lennuk, reisinumbriga UTA-120, kukkus alla umbes 40 kilomeetri kaugusel Roštšino lennujaamast ja süttis põlema.
Sündmuskohale jõudnud päästjad leidsid eest hulga elusolevaid inimesi, kelle vigastused olid tõsised. Hukkunute seas oli ka lapsi.
bns
Mobiilioperaatorid EMT, Elisa ja Tele2 saatsid siseministeeriumile pöördumise, milles paluvad hüppeliselt tõusnud kaablivarguste tõttu seaduste karmistamist ja metalli kokkuostjate üle järelvalve tõhustamist.
Tele2 väitel tuli neil talvel teha politseisse 16 avaldust kaablivarguste kohta varasema paari-kolme asemel, kirjutab Postimees. Elisa kaableid varastati aastatel 2009 ja 2010 kahel korral aastas, mullu oli aga kaablivarguseid 15 ja selle aasta kolme kuu jooksul juba 20. EMT andmetel on sellel aastal tugijaamadest kaableid varastatud kümnel korral.
Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson kinnitas mobiilsideoperaatoritele, et kuna metallivargused on kasvav probleem, siis korraldab politsei- ja piirivalveamet lähiajal kohtumise keskkonnainspektsiooniga, et arutada, kuidas metalli kokkuostjate üle järelvalvet tõhustada.
Seaduste kohaselt tuleb metalliost registreerida ja vanametalli eest ei tohi maksta sularahas.
bns
Laupäeva keskööl lõppes Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus ja selleks ajaks olid inimesed ise ning rahvaloendajad täitnud 1.327.278 isikuankeeti.
Arvestuslikust rahvaarvust suurem oli täidetud isikuankeetide arv Tallinnas, Harjumaal ja Tartumaal ning eeldatava rahvaarvuga võrdne Raplamaal. Ülejäänud maakondades jäi täidetud isikuankeetide arv 96-99 protsendi juurde arvestuslikust rahvaarvust
Esialgsed rahvaloenduse tulemused, nagu rahvaarv, meeste ja naiste osatähtsus rahvastikus avaldatakse hiljemalt 31. mail. Täpsustatud rahvaarv koos rahvastiku maakondliku jaotusega avaldab satatisikaamet tänavu detsembris. Tulemuste avaldamise tuleva ja ületuleva aasta ajakava valmib 1. oktoobriks.
"Statistikaamet tänab siiralt kõiki Eesti elanikke, kes võtsid osa rahva ja eluruumide loendusest. Inimeste vastutulelikkuseta poleks nii suur ja üldrahvalik ettevõtmine õnnestunud," ütles statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Inimesed, kelleni rahvaloendaja ei jõudnud, saavad alates esmaspäevast võtta ühendust statistikaametiga või edastada oma andmed rahvaloenduse veebilehel www.ERL2011.ee.
"See aitab meil hinnata loenduse kvaliteeti ja kui tegemist on püsielanikuga, saame inimese arvestada Eesti elanike hulka," ütles Potisepp.
Potisepa sõnul lõppes märtsiga andmete kogumise etapp ning nüüd algab suuremahuline andmetöötlus, mille käigus kogutud andmed korrastatakse. Seejärel algab loendustulemuste avaldamine.
Loenduse veebilehel www.REL2011.ee avaldatud number näitab Eesti püsielanike kohta lõpetatud isikuankeete ja seda ei saa käsitleda rahvaarvuna. Andmed korrastataks andmetöötluse käigus ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
11. rahvaloendus toimus 31. detsembrist 31. märtsini. Varasemad loendused toimusid 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020.-2021. aastal.
bns
31. märtsi keskööl lõppes Eesti 11. rahva ja eluruumide loendus, esialgsed tulemused avaldatakse hiljemalt 31. maiks.
Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020.-2021. aastal.
"Statistikaamet tänab siiralt kõiki Eesti elanikke, kes võtsid osa rahva ja eluruumide loendusest. Inimeste vastutulelikkuseta poleks nii suur ja üldrahvalik ettevõtmine õnnestunud," ütles statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Inimesed, kelleni rahvaloendaja ei jõudnud, saavad alates esmaspäevast võtta ühendust statistikaametiga või edastada oma andmed rahvaloenduse veebilehel www.ERL2011.ee.
"See aitab meil hinnata loenduse kvaliteeti ja kui tegemist on püsielanikuga, saame inimese arvestada Eesti elanike hulka," ütles Potisepp.
Potisepp rõhutas, et märtsiga lõppes andmete kogumise etapp ning nüüd algab suuremahuline andmetöötlus, mille käigus kogutud andmed korrastatakse. Seejärel algab loendustulemuste avaldamine.
Esialgsed tulemused (rahvaarv, meeste ja naiste osatähtsus rahvastikus) avaldatakse hiljemalt 31. mail 2012. Täpsustatud rahvaarv koos rahvastiku maakondliku jaotusega avaldatakse tänavu detsembris. Tulemuste avaldamise 2013.-2014. aasta ajakava valmib 1. oktoobriks.
Loenduse veebilehel www.REL2011.ee avaldatud number näitab Eesti püsielanike kohta lõpetatud isikuankeete ja seda ei saa käsitleda rahvaarvuna. Andmed korrastataks andmetöötluse käigus ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
11. rahvaloendus toimus 31. detsembrist 31. märtsini. Varasemad loendused toimusid 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis 2020.-2021. aastal.
bns
Eestis haigestus tänavu kahe kuuga tuberkuloosi 32 inimest, enim oli haigestunuid Tallinnas.
Jaanuaris haigestus Eestis tuberkuloosi 15 ja veebruaris 17 inimest, selgub terviseameti statistikast. Enim haigestunuid oli mõlemal kuul Tallinnas, kus jaanuaris haigestus viis ja veebruaris kuus inimest.
Kaks haigestumist registreeriti jaanuaris Harju- ja Jõgevamaal, veebruaris aga Lääne-Virumaal, Põlvamaal ja Tartumaal. Ühtegi inimest ei haigestunud jaanuaris tuberkuloosi Pärnumaal ja Võrumaal, veebruaris polnud ühtegi haigestumist vaid Järvamaal.
bns
Lehekülg 1768 / 1771
