AJALUGU Teisipäev, 14. aprill 2009 Võrumaa Teataja

SUURVESI ❯ Kevadine suurvesi on Tamula veetaseme normist umbes 1,8 meetri võrra kõrgemale tõstnud ning Võhandu jõgi näeb kurja vaeva, et Võru linna ja ümbruskonda liigvee kahjudest säästa. Asjatundja hinnangul saab jõgi sellega hakkama, kui lähipäevil suurt sadu ei tule.

„Üle hulga aja on Tamulal suurvesi,” ütles aastakümneid seal eraviisil hüdroloogilisi mõõtmisi korral danud vetelpäästeühingu esimees Vambola Sulg. Tema andmeil on veetase praegu normist 1,8 meetrit kõrgem.

Kriitiline tase käes

Mullu Roosisaare silla juurde paigutatud mõõtelatt näitab, et järve vesi on ületanud kriitiliseks peetava 69,7 meetri taseme, võrreldes merepinnaga. Eilelõunase seisuga loksus Tamula vaid veidi madalamal kui 70 meetrit üle merepinna.

See tähendab, et supelrannas on osa riietuskabiine vees ning silla juurde veetud kaldakindlustuskivid, mille vastu laine mullu sügisel loksus, on praegu ühtlaselt vee all. Veetaseme tõus on näha ka Kreutzwaldi tänavas endise gaasianalüsaatorite tehase juures, kus vesi seisab vastu teetammi.

Võru linnahoolduse ja keskkonna osakonna juhataja Hegri Naruski sõnul tuleb Tamula kriitiliselt kõrgele tõusnud veetaset nüüd iga päev jälgida. Linnavalitsusel on liigveega hädas olevatele inimestele välja pakkuda kaks pumpa, kuid vee juurdevoolu need ära ei hoia.

Võlsi teele mullu paigutatud suletavad truubid on veel lahti, sest vesi voolab mööda kraave endiselt Tamula poole, mitte vastupidi. Kui veetaseme tõus peaks jätkuma, tuleb truubid sulgeda, et järvevesi ei hakkaks kraavidesse tagasi voolama.

Võru maaparandusbüroo juhataja Peep Hollas ei usu, et linn praegu liigvee kätte jääb, sest kevadise suurveega saab Võhandu jõgi, kuhu Tamula välja voolab, üldiselt hakkama. Tema sõnul oli vaid 1956. aasta kevadel Tamula tase seda võrd kõrge, et gaasianalüsaatorite tehase juures tõusis vesi üle teetammi.

Suur vihm tooks uputuse

Tollase taseme saavutamiseni peaks vesi tõusma veel rohkem kui 1,2 meetrit. Hollase sõnul juhtub see vaid siis, kui tuleb kõvasti vihma. „Meie probleem on selles, et Otepää pool on Võhandu lang kiire, alla jõuab palju vett, kuid siin jääb hoog aeglasemaks,” selgitas Hollas. Võrut ja selle ümbruskonda mõjutab eriti Võhandu lõik Kirumpää ja Kääpa vahel: jõe lang on seal seitsme kilomeetri kohta vaid seitse sentimeetrit ning äravool seetõttu üliaeglane.

„Võru puhul jääb üleujutuse oht alatiseks,” lausus Hollas. Selle vastu aitab tema sõnul üksnes Võhandu pidev puhastamine voolu takistavatest risust ning taimedest.

ÜLEUJUTUSED ❯ Tamula üleujutused (aasta, veetase üle merepinna ja üleujutatud hoonestusala) 2000 70,4 m 2,2 ha 1987 70,85 m 11,3 ha 1956 71,22 m 28,5 ha ❯ Kaitseks liigvee vastu on Võlsi linnaosa ja Tamula järve vahele paigaldatud suletavad teetruubid. Tamula järve veetaseme kriitiliseks piiriks, mil truubid suletakse, on 69,7 meetrit üle merepinna. Allikas: linnavalitsus

Liigveega on võideldud aastakümneid

Võru linna kummitava uputusohuga on maaparandusbüroo juhataja Peep Hollase sõnul tegeldud juba aastaid ning mõni idee on ka ellu viidud. Lõplikku lahendust pole aga tänini leitud.

Näiteks 1930ndate aastate majanduskriisi ajal kaevatud Liitva kanal (Tartu poolt linna sõites esimene sild) võimaldas küll jõeveel kiiremini voolata, ühtlasi alandas aga Tamula ja Vagula järve veetaset. Pärast Tamula allalaskmist pöördub Vanajõgi kõrgvee ajal Tamula poole tagasi, viies sinna ka Koreli ja Potioja vee.

Hollase andmeil on kunagi välja pakutud mõte rajada liigvee jaoks linna ja Kirumpää vahelisele niidule Võhandu veereservuaar. Kuigi praegune majanduskriis on mahuka pinnasetöö tegemiseks sobiv aeg, oleks Hollase sõnul tegu raharaiskamisega, sest tehisjärv ei suudaks kogu pealevoolavat vett vastu võtta.

Ulme valdkonda liigitab ta ka Tamula süvendamisesuurendamise mõtte.