Menu

.      

Haanjalased harisid suitsusaunas saarlasi

Koostöös on edu võti: Laugu turismitalu peremees Uku Sillaste (keskel) tänas võõrustajana nii lihasuitsutamishuvilisi saarlasi kui koolitajaid Eda ja Urmas Veeroja Võrumaalt. Foto: ALAR ALLASSUITSUSAUNAKOOLITUS • Haanjamaa Mooska turismitalunikud Eda ja Urmas Veeroja õpetasid Saaremaal Laugu turismitalu saunas ning elumaja suures rehetoas saarlastest huvilistele maitsvat suitsuliha valmistama ja seda õigesti serveerima. Rahvusliku toidu alase projekti kahepäevane koolitus sai teoks Kuressaare ametikooli eestvõtmisel koostöös Laugu ja Mooska turismitaludega.


Reedel võeti teemaks „Pärandtoit – liha suitsutamine ja elamustoitlustamine”. Laupäeval vahetati praktilise töö kogemusi, õpiti üksteiselt, vaeti võrgustikupõhise koostöö võimalusi ja pakuti seisukohti ristturunduse arendamiseks.


Projekti põhieesmärk ongi maaturismi elavdamine. Selle teokstegemise üks võimalustest on turismitaludes ja maapiirkondade teistes toitlustusettevõtetes pakutav elamustoit. Eesti maaturismi nõukogu eestvedaja, Pilguse mõisaproua Signe Sarah Arro märkis, et koolitus andis taaskord kogemuse, et koos on vahva teha asju, mis tavaliselt pole igapäevased. „Hästi oluline oli minu jaoks ka see tõdemus, et suitsuliha tegemise oskus on niivõrd oluline, arvestades meie pärandkultuuri ja sellest maha jäänud väärtusi. Minul kui maaturismi nõukogu esinaisel on vedada terve Eesti Vabariigi maaturismi jätkusuutlik ja edasiarenev roll. Alanud aasta on looduse ja pärandkultuuri aasta. Ja just siin on mul iseõppimise kaudu seda palju meeldivam ja õiglasem teistelegi tutvustada-õpetada. See on väärtus, mida peame põlvest põlve edasi kandma, nii nagu puud kannavad ladvast latva tuult,” tegi Signe Sarah Arro koolitusest kokkuvõtte.


Koolitaja Eda Veeroja Võrumaalt kiitis osalejaid ja koolituspaiga unikaalset suitsusauna. „Minu jaoks oli Saaremaa kogemus jõuduandev. Saarlaste entusiasm ja pühendumus näitas, et minu hirmul, nagu oleksid inimeste oskused suitsuliha saunas tegemise kohta hääbumas, pole alust. Traditsioonid elavad edasi,” rõõmustas Eda Veeroja.


Suitsusaunade rohkuselt ja liha suitsutamise kombestikult ületab Lõuna-Eesti Saaremaad tublisti. „Meie jaoks on see igapäevane elamise viis. Tavaliselt suitsutatakse liha kaks korda aastas,” teavitas koolitaja.


Hästi tehtud suitsuliha säilib kolm-neli nädalat. „Vanasti riputati suitsusink aidaseinale ning see seisis seal pool aastat ja kauemgi, säilitades head maitseomadused,” märkis koolitaja.
Eda Veeroja soovitas suitsuliha serveerida köögiviljaga. Leiba ja kartulit ei pidanud võrulanna vajalikuks liha lauale panna. „Seedimise kergendamiseks on otstarbekas liha juurde pakkuda valik köögi- ja kaunvilju,” soovitas Veeroja.

20 PÄEVA ENIMLOETUD