TÖÖTURG • Neljapäeval toimunud tööhõive ümarlaual lahkasid Võru maavalitsuse, Võrumaa Omavalitsuste Liidu, töötukassa ja arenguagentuuri esindajad sotsiaaltöötajate hoole-vaevaga kogutud statistikat Võrumaa tööealise elanikkonna kohta. Kohalolnud loodavad, et tänu paremale ülevaatele maakonna olukorrast saavad nad koostöös kutsekoolide ja ettevõtetega sel aastal aktiivsemalt kohalikku tööturgu arendada. Samal päeval olid Riigikogus maaelu arengu üle diskuteerinudki ju tõdenud, et maaelu põhiprobleemiks on töökohtade ja tööjõu nappus.

Varem puudus täpne statistika selle kohta, kui paljud iga valla tööealistest töötavad või mis põhjustel nad tööturust kõrvale on jäänud. Vastavate andmete kogumine võib näida lihtne, kuid tegelikkuses oli piirkonna kaitseväes, kutse- ja ülikoolis või lapsehoolduspuhkusel viibijate ülelugemise taga palju tööd, ütles Võrumaa Omavalitsuste Liidu sotsiaaltöö peaspetsialist Marianne Hermann.

Võru vallale ja linnale osutus täpsete arvandmete kogumine nii töömahukaks, et nemad 2011. aasta kohta vastavat statistikat teha ei jõudnudki. Seetõttu said ümarlaual osalenud tugineda vaid ülejäänud Võrumaa valdade andmetele, kelle elanikkond moodustab maakonna 23 000 tööealisest ligikaudu poole.

Nüüd, kus valdadel on ülevaade oma tööealise elanikkonna olukorra kohta, saab tegelik töö alata.
Kõigi kohalolnute arvates on maakonnas reaalne koostöö tööhõive parandamiseks jäänud puudulikuks, mis on kaasa toonud dubleerimise ja infosulud.

Töötute arv on vähenenud

Hommikusel arutelul peeti kõige suuremaks murekohaks maakonna madalat hõivatuse taset – vaid 57 protsenti valdade 19–64aastastest töötavad. Õnneks on olukord aasta jooksul paranenud. Kui 2011. aasta jaanuaris oli väljaspool Võru linna ja valda 1300 töötut, siis aasta lõpuks oli see number langenud koguarvust 1000 allapoole. Võrumaa töötukassas langes eelmise aasta lõpuks end ametlikult töötuna arvele võtnute arv peaaegu 600 inimese võrra.

Töötukassa esindajate arvates oleks laias laastus 50 protsenti praegustest töötutest kohe sobiva võimaluse avanemisel küpsed tööturule naasma. Ülejäänud töötutest poolega tasub tõsist motivatsiooni- ja koolitustööd teha. „Umbes veerandil töötutest aga puudub vajadus tööle minna, sest nende nõudmiste nivoo on nii alla surutud, et lepitakse piskukagi,” ütles Võrumaa töötukassa osakonna juhataja Jaan Veeroos.

Loevad ettevõtluskeskkond ja riskijulgus

Kolmandik Võrumaa valdade töötutest on ametlikult töövõimetuks tunnistatud. Viimati toimunud ümarlaual, mis oli järjekorras juba viies, arvasid kohalolnud, et ettevõtjad võiksid vähemasti niivõrd paindlikumad olla, et ka terviseprobleemidega inimestel oleks võimalik tööl käia. Samuti leidsid nad, et tööhõive parandamisele tuleks kasuks ka ettevõtjate suurem riskijulgus. Selleks aga peavad nad tundma, et töötukassa, vallad ja maavalitsus toetavad neid.

Maavanem Andres Kõivu arvates ei ole praegu maakonna otsustajad teinud piisavalt tööd, et piirkonna ettevõtlustingimusi soodustada. „Ettevõtluse iseeneslikku kasvu ei maksa oodata, tegemist on nii-öelda muna-kana-probleemiga,” leidis ta. Kõivu sõnul on teiste Eesti maakondade juhtide kogemus näidanud, et sihipäraselt tööd tehes on maavanematel koostöös ettevõtjate, töötukassa ja regiooni arenguga tegelevate asutustega võimalik piirkonda uusi investoreid tuua ning sellega tööturu tingimusi parandada.

Võru maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa töötukassa osakonna juhataja Jaan Veeroos lubasid edaspidi otsustajate vahel informatsiooni jagamist soodustada, et olla paremini kursis ettevõtjate vajaduste ja plaanidega. Veeroosi ja samuti töötukassat esindanud Jüri Nasserit tegi murelikuks ka see, et küsitluste järgi ei soovi paljud praegused tööealised õppurid Võrumaale jääda.

Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Pille Liblik nägi selles nii koolide karjäärinõustamise vähest järjepidevust kui ka olukorda, kus noorte arvates ei ole Võrumaal piisavalt palju võimalusi. Probleemi lahenduseks pakuti noorte ettevõtlikkuse soodustamist, et neil oleks julgust ise piirkonna arengusse panustada.

Arutelust jäi kõlama mõte, et tööhõivet aitaks pikas perspektiivis ikkagi ainult parem ettevõtluskeskkond, mille arendamises nähti rolli nii ümarlauas osalenutel kui ka ettevõtjatel, investoritel ja piirkonna elanikel.