Ivari Padar Põlgastes: Euroopa Liidu abiraha tuleb kasutada töökohtade loomiseks

EUROSAADIK • Võrumaalt europarlamenti jõudnud saadik Ivari Padar ütles reedel Kanepi vallas Põlgastes toimunud ettevõtluspäeval, et on vaja rohkem mõelda, kuidas kasutada Euroopa abiraha töökohtade tekitamiseks.

„Palju me neid külakiikesid paneme paika?” esitas Padar mitmekümnele ettevõtluspäevale tulnud inimesele retoorilise küsimuse, mida temalt Eesti inimesed ühtelugu küsivad. „Rahvaloenduse numbrid oli meile sahmakas pähe,” märkis Padar, „selline on see elu.” Kust tuleb see tööjõud, kui rahvas vananeb, küsis ta.

Ivari Padar põhjendas inimeste Eestist lahkumist asjaoluga, et elu on igaühel üks ja inimesed tahavad ennast rakendada. Ta tõi näite, et tema meeskonna ühele kohale Brüsselis tuli Eestist 16 avaldust ja pooled olid doktorikraadiga inimesed.

Ühtlasi märkis Padar, et Eestile on vaja rohkem Euroopa Liitu ja föderalismi. Vastupidiselt levinud arvamusele, et Euroopa Liidu tugevnemine kahjustab Eesti huvisid, väitis Brüsselis ja Strasbourgis nii-öelda asja sees olev Padar, et praegu käivad tugevad diskussioonid selle üle, kuidas ning mil määral uusi Euroopa Liidu liikmeid toetada. Näiteks Inglismaa, kellele on Euroopa Liitu vähem vaja, on olnud toetuste vastu.

Ajaloolase haridusega Padar märkis oma sõnavõtus, et Euroopa Liit kätkeb endas 500 miljonit inimest, 27 liikmesriiki ja 23 keelt ning Euroopa Liidu aladel on üle 60 aasta valitsenud rahu. „Eestit on kaks sõda raputanud,” ütles Padar, viidates Euroopa Liidu eelistele.

Ivari Padar, kes oli Eestisse saabunud ööl vastu reedet Strasbourgist üle Stuttgardi, Kopenhaageni ja Tallinna, lisas, et Euroopa Liidust on huvitatud lisaks väikestele ka Euroopa suured riigid, kuna praeguste arengute juures neid 30 aasta pärast enam maailma juhtivate majanduste hulgas pole. Seetõttu on oluline Euroopa Liidu kui terviku areng, et Euroopa oleks võimeline jätkuvalt maailmaasjades kaasa rääkima.

Võru vallas Navi külas elav Padar tõi välja, et Euroopa Liitu valitseva Euroopa Komisjoni juht, portugallane Manuel Barroso on õhutanud Euroopa Liidu riike suuremale koostööle. Esimene samm tihedamast koostööst on Euroopa pangandusliit. Euroopa riikide ühise jõupingutusena loodud stabiilsusmehhanism ESM on tehtud selleks, et raskustesse sattunud riike hädaohust välja tuua.

Eestit puudutab uus eelarveperiood 2014–2020

Ivari Padar ütles oma europarlamendi töö kohta, et praegu on käsil vaidlused uue eelarveperioodi üle. Eestile on vaidlused olulised, kuna Eesti saab Euroopa Liidult keskmiselt 600 miljonit eurot aastas, panustades vastu vaid 140–160 miljonit. Uue eelarveperioodi kohta on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku jätta eelarve maht samaks mis aastatel 2007–2013 (suurusjärk kokku 100 miljardit eurot). Eestile tähendaks see kokku ligi neli miljardit eurot perioodi kohta.

Praegu on käimas läbirääkimised uue eelarveperioodi mahu üle ning osa liikmesriike, näiteks Suurbritannia, Holland ja Soome, on arvamusel, et eelarvet tuleks kümne protsendi võrra vähendada. Need riigid on netomaksjad, mis tähendab, et nad maksavad Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, kui sealt vastu saavad. Euroopa Komisjoni ettepanekud on praegu arutusel Euroopa Parlamendis 754 saadiku käes ja Euroopa Liidu nõukogus, mida esindavad liikmesriikide valitsused. 22.–23. novembrini toimub Euroopa Liidu ülemkogu ehk valitsusjuhtide suurkoosolek, kus peaks otsustatama, kas eelarve maht jääb samaks või seda vähendatakse. Eesti jaoks on positiivne, et Hollandi parlamendivalimistel võitsid Euroopa-meelsed jõud, mistõttu ei pruugita eelarvet kärpida.

Eestile olulised toetused

Ivari Padar on europarlamendis nii majandus-rahandus- kui ka regionaalpoliitika ja põllumajanduskomisjoni liige. Need komisjonid osalevad Euroopa Liidu eelarve jagamisel ligi 90 protsendi suuruses osas. Euroopa Liidu eelarve jaguneb laias laastus kaheks: 42 protsenti on põllumajandustoetused ja 45–47 protsenti regionaalpoliitilised toetused koos sotsiaalfondiga. Ligi seitse protsenti eelarvest moodustavad üldised haldamiskulud.

Eesti ning teiste Balti riikide jaoks oli oht, et toetustele pannakse piir ette – mitte rohkem kui kaks ja pool protsenti SKPst. Eestile oleks see tähendanud ligi 300 miljonit eurot vähem toetust seitsme aasta peale, Lätile veelgi enam – ligi miljardi euro suurust kärbet. See piirang hääletati europarlamendis välja.

Järgmine Eestit puudutav küsimus on käibemaksu abikõlblikkus, mis tahetakse uuel perioodil ära kaotada. See tähendab omavalitsustele lisaks 15protsendilisele omafinantseeringule veel 20 protsendi suuruse käibemaksu tasumist. Lisaks on Euroopa Komisjon soovinud, et piiriüleste projektide puhul tõuseks omafinantseering seniselt 15 protsendilt 25 protsendile. Europarlamendi regionaalpoliitika komisjon on selle ettepaneku maha hääletanud.

Edasi tuleb piirangute puhul saavutada kokkulepe Euroopa Liidu nõukoguga. Ivari Padari väitel on olnud kuulda, et nõukogu on nõus kahe ja poole protsendisest SKP nõudest loobuma, ent käibemaksu abikõlblikkusest tahetakse ka loobuda. Europarlamendi regionaalpoliitika komisjon Padari osalusel on teinud neis küsimustes Eestile soodsad otsused, mis tähendavad Eesti jaoks ligi ühe miljardi euro suurust täiendavat toetust. Võrdluseks, Eesti panus ESMi oleks poolteist miljardit eurot.

Põllumajandustoetuste osas puudutab Eestit otsetoetuste niinimetatud esimese samba suurus. Tuleval aastal on see 117 eurot hektari kohta, 2017. aastaks peaks tõusma 167 euroni hektari kohta. Võrdluseks, Euroopa Liidu keskmine on 262 eurot hektari kohta. Praeguse seisuga suureneb otsetoetuste maht Eestil, Lätil ja Leedul, samas kui seitsmel-kaheksal riigil seda vähendatakse. Uute ja vanade riikide otsetoetuste ühtlustamise aeg on ette nähtud 20 aastat, Balti riigid tahavad kiiremat tempot – et juba 2017. aastaks oleks toetused 80 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Ivari Padar: küttekulude tõusu vastu aitab hoonete soojustamine

Võrumaa Teataja kasutas reedel juhust ja küsis Ivari Padarilt, kuidas oleks võimalik vähendada küttekulusid, sest suurenenud küttekulud on põhjus, miks inimesed Lõuna-Eesti palga juures enam oma arveid tasuda ei jõua ning on sunnitud ära kolima.

„Mida annab teha, on hoonete soojustamine,” vastas Padar, „inimestel tuleb aidata hoonete renoveerimisega toime tulla – see on käegakatsutav. On naiivne loota, et energiahind langeb.”

„Minult on küsitud, kus on sinu pensionsammas,” jätkas Padar, „minu sammas on Isoveri villas.” Kõrged küttekulud tulevad Padari väitel õhu kütmisest ja kuivõrd elamud on Eestis valdavalt vanad, siis kiiret lahendust selles osas pole.

Ivari Padar rääkis, et eeldada ei saa ka seda, et inimeste sissetulek oluliselt muutub. „Seda ei saa valetada,” lisas ta. Neile, kel sissetulekust ei piisa küttekulude eest tasumiseks, soovitas Padar vahetada elamine väiksema vastu. „Inimesed on harjunud elama suurtel pindadel,” lisas ta.

Samuti soovitas Padar lastel hoolitseda oma vanemate eest ja vastupidi. „Vanemate eest, kes on hoolitsenud oma laste eest, lapsed reeglina hoolitsevad,” märkis ta. „Lapsed peavad otsima lahendusi,” ütles Padar, „minu vanematel oli puukuur kogu aeg puid täis.”