Majandusminister Juhan Parts püüab eesti rahvale selgeks teha, kuidas Eesti Energia hakkab vähem maksma taastuvenergia tootjatele. Nagu ma aru saan, on paljud eestlased selle üle õnnelikud. Eesti Energia teatab, et taastuv-energiatasude langetamine langetab ka tarbija elektriarvet. See jutt on mõttetu ja tähendab ainult ignorantsust faktide suhtes. Eesti Energia eesmärk on tavatarbijat kinni hoida ja endast sõltuvaks muuta, selle asemel et nad muutuksid iseseisvaiks energiatootjaiks.

Praegu püüab Eesti Energia nii palju kui võimalik tõsta võrgutasu – sel juhul tõuseb aga nende aktsia hind jaanuaris 2013, kui turg avaneb.

Tegelikult peaks aga korraks maha istuma ja aru pidama. Selge on see, et kui on võimalik riigilt saada mõistlik toetus päikese- või tuuleenergia tootmiseks, ei pea muretsema arvete pärast, mida kohalikud energiakompaniid sulle saatma hakkavad, sest sa müüd oma energiat ka neile.
Paul Hockenos kirjutas hiljuti taastuvenergiateemalises blogis (www.renewableenergyworld.com), et Saksamaa arvatavasti ei ole taastuvenergia alal revolutsionäär. Seni on arvatud, et Saksamaa puhta energia tootmise tõusu taga on riik või rohelised. See aga pole Paul Hockenosi sõnutsi nii. Tegelikult on Saksamaal taastuvenergiatootjateks suuresti koduomanikud, väike- ja keskmised ärid ning talunikud, kellest paljud olid kokkukukkumise äärel alles kümmekond aastat tagasi. Saksamaa alternatiivenergia südameks on tema keskklass, kes on kõrgesti haritud, konservatiivne, edumeelne ja avatud mõtteviisiga, olles ka kogu majanduse selgrooks.

Saksamaa keskkonnaministeerium on koostanud põneva graafiku, mis näitab täpselt, kes on investeerinud riigi taastuvenergia tootmisesse: ligi kolmveerand investeeringutest tuli väikeinvestoritelt. Paul Hockenos ütleb, et suurusjärgult on see võrdne 20 tuumaelektrijaamaga. Ükski neist ei kuulu riigile.

Omandisuhted näitavad ka, kui dramaatiliselt Saksamaa energiaturg on pea peale pööratud alates selle liberaliseerimisest 1990. aastatel. Praeguseks on see radikaalselt detsentraliseeritud. Energia tootmine ei ole koondunud paikadesse, kus asuvad tuumajaamad, vaid on hajutatud üle kogu riigi, üle miljoni inimese on nõndaviisi kaasatud energia tootmisesse ja ka sellesse investeerimisse. Kõik need sammud on avaldanud laiaulatuslikku mõju mitte üksnes Saksamaa energiasektori tulevikule, vaid ka demokraatiale üldse.

Saksamaal on trend sinnapoole, et need väikesemahulised erainvestorid on kodanike juhitud ühistud, mis investeerivad kohalikesse energiat tootvatesse ettevõtetesse, ka taludesse. Paljudel juhtudel piisab vaid 500 eurost, et saada ettevõtte osanikuks ja omada sõnaõigust otsuste tegemisel, kirjutab Paul Hockenos.

Ka meil Eestis võiks järgida Saksamaa eeskuju ning liikuda energeetilise sõltumatuse ja detsentraliseerimise poole. Pole mõtet loota sellele, et Eesti Energia annaks ausa hinnangu alternatiivenergia tootmisele Eestis. Igas Euroopa Liidu maas, kus alternatiivenergiat on tutvustatud, on selle arengu suurimaks vaenlaseks olnud kohalikud energiakompaniid.