KÜSIMUS–VASTUS • Kaks nädalat tagasi tuli Eesti Pank välja siseauditi tulemusega 20 aastat tagasi Eesti Panga juurde loodud VEB Fondi tegevuse kohta. Auditi aruandest järeldub, et Eesti Pangas võltsiti dokumente. Eesti Panga tegevuse eest vastutavad panga juhid olid sel ajal Siim Kallas ja Vahur Kraft, kes vastavalt juhivad praegu Euroopa Komisjoni ning Nordea Panka Eestis.
Riigikogu asutas VEB Fondis toimunud sündmuste osas oma tõe väljaselgitamiseks eraldi uurimiskomisjoni, mistõttu küsisime Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmetelt, mis nemad VEB Fondi asjast arvavad. Komisjoni viie põhiliikme hulgas Kagu-Eesti saadikuid pole, ent viie asendusliikme seas on Priit Sibul ja Heimar Lenk. Küsimused olid järgmised:

1. Pärast Eesti taasiseseisvumist NSV Liidu välismajanduspanka kinni jäänud Eesti ettevõtete raha ja selle haldamiseks loodud VEB Fondi teemal on olnud juttu paar viimast aastakümmet. Kas olete jõudnud seda teemat jälgida ja end sellega kurssi viia? Kas olete ise kuidagi olnud VEB Fondiga seotud? 2. Seoses VEB Fondiga on välja tulnud huvitavat materjali, mis näitab, et Eesti Pangas võltsiti dokumenti. Mis te sellest arvate? Kas selline võltsimine oli õigustatud, kui arvestada, et Eesti Panga läbi viidud auditi põhjal Eesti riik kahju ei saanud? 3. Kas, kes ja kuidas peaks vastutust kandma seoses VEB Fondi dokumentide võltsimisega Eesti Pangas?

Üllatuslikult vastasid küsimustele kõik Kagu-Eesti saadikud, vastused on toodud vastamise järjekorras.

Valdo Randpere (Reformierakond): Ise kuidagi VEB Fondiga seotud pole, kurssi olen end asjaga viinud viimase aasta jooksul. Ebakorrektseid andmeid sisaldava kirja saatmist Eesti Panga poolt Venemaa Väliskaubanduspangale ei pea ma kuidagi õigeks. Ükskõik, mis kaalutlustel seda siis tehti (isegi kui need kaalutlused olid ka kõige õilsamad), ei saa sellist andmetega manipuleerimist õigeks pidada. Eelkõige näen ma selles tänapäeval probleemi usutavuse aspektist. Oma pisikese tüki usutavusest kaotasid sellise teoga nii Eesti Pank kui ka inimesed, kes seda temaatikat sel ajal vedasid. Tõenäoliselt esitati ebakorrektsed andmed Vene poolele soovist saada kas või osa venelaste poolt külmutatud raha tagasi ja sel juhul ei petetud mitte Eesti riiki või Eesti Panka, vaid Venemaal asuvat vastaspoolt, kes omakorda oli esimese sammuna külmutanud Eesti residentide vahendid. Seega oli suure tõenäosusega sellise kirja esitamine ebaseaduslik vastusamm Vene poole ebaseaduslikule meetmele. Aga see pole õigustus.
Vastutuse koha pealt olen väga skeptiline, kas 20 aasta taguste sündmuste eest suudetaks süü küsimust üldse enam õiglaselt hinnata ja seetõttu ei ole ma väga entusiastlik vastutuse väljanõudmise osas.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Olen VEB Fondi asjadega nii palju kursis, kui meedia on seda kajastanud. Kiidan uuriva meedia head tööd – tänu neile saame teada lugudest, mis inimeste õigustunnet riivavad. Ise ei ole kuidagi selle fondiga seotud, aga ühel tuttaval jäi päris suur raha sinna fondi kinni.

Pärast seda kui Eesti Pank sai uue juhi, sai võimalikuks, et ka pank hakkas teemaga süvitsi tegelema. Ükski võltsimine ei ole õigustatud ja pangajuhi vabandus panga nimel ei tohiks tähendada seda, et nüüd on teema lõppenud. Rahvas soovib teada, et kes said sealt fondist raha kätte ja kas selle rahaga ka erakondi rahastati. Enne usaldus riigi vastu ei kasva, kui sellised teemad ei ole selgeks räägitud.

Toetan Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist, mis püüaks tuua päevavalgele ebaseaduslikud tehingud, mis on seotud VEB Fondiga.

Rein Randver (SDE): Jah, olen jälginud VEB Fondiga seonduvaid teemasid. Isiklikult
fondiga seotud ei ole. Praegu on avalik huvi väga suur. Asjaolude selgitamiseks on võimalik moodustada Riigikogu uurimiskomisjon, kes saab komisjoni istungile kutsuda isikuid, tutvuda dokumentidega ja kaasata eksperte. Mina olen uurimiskomisjoni moodustamise poolt.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Olen VEB Fondi teemaga ennast alati püüdnud kursis hoida, sest see on taasiseseisvunud Eesti lähiajaloo üks põnevamaid lehekülgi, kuigi kahjuks ka mustemaid. VEB Fondi lugu on järjekordne näide sellest, millise suure vale ja pettusega seda riiki on valitsetud. Alates Mart Laari Iisraeli relvatehingust, kindral Aleksender Einselni vallandamisest kaitseväe juhi kohalt, Siim Kallase kümne miljoni dollari afäärist ja lõpetades kas või Reformierakonna rahastamise ning Pentus-Rosimannuse autoäriga, moodustub taas iseseisva riigi ajaloost üks pikk mustade tehingute ahel. Meil on aastaid olnud pumba juures hulk kasuahneid mehi ja naisi, kellele riigi ning rahva käekäik eriliselt korda pole läinud, kes aga kunagi ei ole unustanud oma taskute täitmist riigi arvel.

2. Kui juba riigi keskpank, kes peaks olema aususe etalon, võltsib dokumente, mis siis ülejäänud struktuurist arvata? Mis siis, et riik VEB Fondi tehingute kaudu otsest materiaalset kahju ei saanud. Millise mõra lõi aga see juhtum Eesti riigi autoriteedi ja maine pihta! Kas saab võtta tõsiselt riiki, mille keskpanga president on sunnitud vabandama pangas toimunud võltsingute pärast? Tegemist ei ole mingite väikeste ametnike sulitempudega. Teadlikult kirjutas valedokumentidele alla ju panga endine tippjuht Vahur Kraft isiklikult. Ja seda eesmärgiga petta teise riigi panka. Mul pole küll tõendeid, kuid arvan, et seda tehingut ei tehtud tolleaegse presidendi Lennart Meri teadmata. Kuigi Siim Kallas kinnitab vastupidist, tundub siiski, et ka tema teadis kirjast Venemaa pangale. Vaevalt Kraft omapead toimetas, kirja sisust panga eelmisele juhile Kallasele rääkimata, kes lahkus pangajuhi kohalt vaid paar nädalat varem. Nad ju suhtlesid omavahel.

3. Pole mingi kunst tõelised süüdlased päevavalgele tuua ja neile ka vastutus panna. Kas või moraalne vastutus süüdlaste avalikustamise näol. Eesti riik ei suuda suuri avastamata valekoormaid kanda. Valega ei saa riiki kaua valitseda. Tuleb rahvale tõde teada anda. Järgmine samm peaks olema parvlaeva Estonia huku tõeliste põhjuste aus väljatoomine.

Meelis Mälberg (Reformierakond): VEB Fondi teemaga olen kursis vaid nii palju, kui meedia on seda kajastanud. Põhjalikumalt asjaga tegelenud pole.

Ilmselt moodustab Riigikogu lähiajal uurimiskomisjoni VEB Fondi minevikutehingute asjaolude väljaselgitamiseks. Kas lisaks Eesti Panga auditis tuvastatule suudab uurimiskomisjon veel midagi uut leida või mitte, näitab aeg. Isegi kui aegumise tõttu ei saa enam kedagi vastutusele võtta, on väga tähtis, et selgitatakse välja, mis täpselt toimus.

Urmas Klaas (Reformierakond): VEB Fondi teemaga olen kursis, sest see on üks pikk ja väga vana lugu. Ajalehed kirjutasid sellest juba siis, kui mina Postimehe peatoimetaja olin. Mäletan, et juba toona oli väga palju spekulatsioone ja oletusi.

Ise selle fondiga seotud ei ole. Riigikogu moodustab VEB Fondi asjaolude selgitamiseks komisjoni, küllap saame selle komisjoni töö järel antud teemal edasi rääkida.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid): Mina isiklikult VEB Fondiga seotud pole, kuid olen teemal silma peal hoidnud. Demokraatide ühendus tegi eelmisel aastal VEB Fondiga seoses arupärimise Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile, kes käis Riigikogu ees vastamas 5. novembril. Siis kinnitas president, et ootab ära siseauditi tulemused, mille käigus otsitakse üles kõik fondiga seotud dokumendid. Nüüd on audit olemas ja teemat on meedias palju kajastatud. Materjali on lugemiseks palju. Riigikogus moodustatakse uurimiskomisjon. Lisaks olen nõus sellega, et Eesti Panga auditile peaks järgnema riigikontrolli audit. Isegi kui kuriteokoosseis on aegunud, tuleb asjas selgus saada. Loodan, et seda teemat käsitletakse tõsiselt ja mõistlikult. Ees on huvitav aeg. Kogu selle teema juures võib spekuleerida, et Reformierakonna liikme Jürgen Ligi kohakaotus Ardo Hanssonile Eesti Panga presidendi kohale oli oravate suur möödalask, mis annab nüüd põhjust finantsskeemide paljastustele pangas.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): VEB Fondi temaatikaga olen kursis nii palju, kui seda on kajastatud meedias. Igal juhul komplitseeritud lugu. Kurssi viimine tähendab ikkagi originaaldokumentidega tutvumist ja meediast võib vaid lugeda, kuidas keegi kirjutaja seda teemat interpreteerib ning millised on arvamused nüüd, 20 aastat hiljem. VEB Fondiga ei ole kuidagi seotud olnud.

Loodan, et VEB Fondi tehingute hindamiseks luuakse Riigikogus vastav komisjon, kes selgitab ajaloolise tõe ja vastutuse, nii palju kui see aastate tagant võimalik on.

Ülo Tulik (IRL): Olen jälginud seda teemat läbi ajakirjanduse ja ise otseselt selle teemaga kokku puutunud ei ole. Arvan, et VEB Fondi osas on peamine maksimaalse selguse saamine. Kas meie saame teada absoluutse tõe, on raske öelda, sest aeg on oma töö teinud. Hetkel on mõistlik ära oodata riigikontrolli audit ja siis teha otsus, kuidas edasi minna.

Oleme seda teemat oma fraktsioonis arutanud ja oleme nõus vajadusel Riigikogu erikomisjoni moodustamisega. Arusaadav on see, et sellele komisjonile tuleb püstitada konkreetne ülesanne ja tähtajad püstitatud ülesannetele vastuste leidmiseks. Meie valisime erikomisjoni liikmeks Marko Pomerantsi, kes peab väga oluliseks dokumentide inspekteerimist ja asjaosaliste küsitlemist ning kes loodab selguse saamist ehk juba jaanipäevaks. Loodan, et jaanipäeval oleme selles küsimuses kõik targemad kui praegu. Arvan, et kui õnnestuks teada saada nende isikute nimed, kelle arvetele läbi erinevate firmade see raha laekus, oleks komisjon oma eesmärgi täitnud. Nagu juristid on öelnud: asi on aegunud, aga moraalse hinnangu andmiseks oleks see vajalik. Igasugune võltsimine on taunitav ja vastutama peavad ikkagi need, kes on selle korda saatnud.

Priit Sibul (IRL): 1. VEB Fondiga seonduvat olen aastate jooksul jälginud erineva intensiivsusega, viimastel aastatel ja aegadel loomulikult taas aktiivsemalt. Isiklikku seost ega seotust minul selle teemaga ei ole. Aegade jooksul on minu poole pöördunud inimesi, kes on selle teemaga ka isiklikult seotud. Möödunud aasta 15. veebruari Riigikogu otsuse „Riikliku VEB Fondi sertifikaatidega tagatud nõuete hüvitamise” langetamise hetkeks oli minu jaoks liialt palju lahtisi otsi. Seetõttu ei pidanud ma võimalikuks hääletamisel osalemist.

2. Täpne sõnastus, nagu seda esitas Eesti Pank, oli: valeandmete esitamine. Keskpank esitas Vene poolele nende poolt palutud andmed VEB Fondi nõueteregistris olnud Vene residentide kohta. Nimekirjas oli ka Vene ettevõte TSL International, kellel tegelikult nõuet ei olnud. TSL International realiseeris Eesti Pangale ja Vabariigi Valitsusele kuulunud nõuded, mis olid eelnevalt müüdud Tiit Vähi valitsuse korraldusega Põhja-Eesti Pangale 12protsendilise nominaali hinnaga. Küsimus on, kuidas nimetada selle hinna ja TSL International poolt tegelikult Venemaalt kättesaadud summa vahet. Praegu on andmed selles osas veel lünklikud. Keskpanga usaldusväärsuse seisukohast ei saa valeandmete esitamine mitte kuidagi olla õigustatud. Eesti Panga auditi hinnangul oli valeandmete esitamine lisaks planeeritud ehk teadlikult kavandatud tegevus.

3. Viimasel ajal ajakirjanduses olnud andmetel oli valeandmeid esitanud dokumendil sel hetkel Eesti Panga presidendi kohusetäitja Vahur Krafti allkiri. Venelaste kiri tuli sisse varem ja sellel oli keskpanga presidendi Siim Kallase, samuti VEB Fondi juhataja Enn Teimanni resolutsioon. Kui rääkida sellest konkreetsest kirjast. On raske mujalt otsida inimesi, kes sellest rohkem teadlikud võiksid olla.

Kalvi Kõva (SDE): VEB Fondi teema on mitmel korral olnud fraktsiooni koosolekutel arutelu all. Jõudumööda olen ka ajakirjanduse vahendusel seda saagat ja viimaseid arenguid jälginud.
Kahju saamist puudutav väide käib vaid Eesti Panga kohta ja selles osas on vaja laiemat vaatenurka. Vaja on välja selgitada, kas keegi teenis ebaseaduslikku tulu. Muu osas pole praegu teada, mis asjaoludel võltsimine toime pandi.

Leian, et tõde tuleb välja selgitada. Aegumise tõttu on üks väheseid võimalusi selleks parlamendi ajutine erikomisjon, mida saab Riigikogu otsusega. 23. jaanuaril läks meie fraktsioonist teiste erakondade fraktsioonide poole teele kiri, kus me tegime ettepaneku pakkuda välja nii omapoolne kandidaat komisjoni kui ka ettepanekud komisjoni töö sisu ja eesmärkide suhtes. Nüüdseks on komisjoni moodustamise ettepanek üle antud. Eks aeg näitab!