SÖÖGIKOHT • Kunagi oli kaubabaas kogu oma aus ja hiilguses. Seal oli isegi oma lasteaed. Siis tõmmati kaubabaasi koomale, lasteaed kadus, hiljem tuli selle asemele söökla. Nüüdseks on sellest möödunud umbes paar-kümmend aastat ja praegu on kaubabaasi hoovi peal õige vaikseks jäänud. Sööklat pole seal enam palju aastaid – see kolis ära mööblivabrikusse, täpsemalt sealse kohviku ruumidesse. Mööblivabriku töölised on harjunud oma majas sööma.

Nüüd pole õieti seda endisel kujul mööblivabrikutki enam ja kaubabaasist tulnud toidusaal teenindab kõiki Nöörimaal töötavaid inimesi ning rahvast käib ka linnast ja mujalt.

Toidusaali juhataja on kõik need pikad aastad olnud Liivi Frey. Asutuse õige nimi ongi Liivi Toidusaal. See on eraettevõte. Kaks ettevõtte töölist on Liiviga algusest peale, s.o paarkümmend aastat koos töötanud, kaks inimest on veidi üle kümne aasta ja teised viis aastat toidusaalis töötanud. Koos Liiviga on töölisi kokku praegu seitse.

Toidutare on lahti viis päeva nädalas kella 9.30–16. Selle ajaga saab rahvas söönuks. Kokkadel tuleb aga veel välja sööke teha ning ka sünnipäeva- ja puhtelaudu pärast kella 16 valmistada. Viimastega on alati kiire, nii et neid hakatakse juba varakult sättima.

Vahel tuleb ette ka ootamatuid olukordi. Näiteks isegi selliseid, kus naised koos juhataja Liiviga pisaraid silma lasevad ja alles pärast rahunemist saavad tööd edasi teha. Õnneks juhtub seda väga harva. Hea kollektiiv kasvab niisugustest olukordadest aga ainult tugevamaks ja just nii Liivi Frey toitlustajate peres ongi.

Toidusaali valik on rikkalik

Meie juhtusime Liivi Toidusaali lõuna paiku. Kartsime küll, et siis on aega vähe ja sööjaid palju, aga kõik läks hästi, nagu oleksime kõike ette planeerinud. Sööjate järjekord läks kui lennates ja pikema toimega inimesed jõudsid leti ees isegi mõtiskleda, mida võtta, mida jätta.

Tõdesin, et Liivi Frey on hea rääkija ja temalt on lihtne küsimusi küsida. Naine rääkis, et on toitlustuses olnud üle poole sajandi ja ise ettevõtja sellest kolm neljandikku või veel rohkemgi.
Puutusin Liiviga kokku siis, kui ta füüsilisest isikust ettevõtjana juba kaubabaasis sööklat juhtis – umbes 12-13 aasta eest. Praeguseks on ka Liivi pojad ja tütar suureks saanud. Nad kõik on ametis, kuid ema jälgedes hakkas käima vaid noorem poeg Tarmo Frey. Tarmo on Inglismaal heal järjel kokk. Eks emaga ole tal nagu teistelgi tihedad sidemed. Olgu öeldud, et Liivi on mitmeid kordi Inglismaal pojal külas käinud ja poja kaudu toob ta omale Saksamaalt söögi tegemiseks palmirasva. Nii tehaksegi Liivi Toidusaalis kogu toit palmirasvaga, mis seedub hästi organismis, töötlemisel ei levita mingit lõhna ja lisaks sellele on kalorivaene. Tõsi, palmirasv on natuke kallim kui tavaline rasv, kuid sellegipoolest on Liivi Toidusaali söögid Võru ühed odavamad. Iga portsjon on priske – naisterahval annab tervet taldrikutäit ära süüa ja seepärast võetakse tihtipeale pool portsu.

Liivi Toidusaalis saab iga päev valida 12 prae vahel, lisaks on menüüs paar suppi, millest üks kindlasti piimasupp, salateid, viis-kuus magustoitu, saiad, piim, keefir, mahl, kannujook sidruniga jne. Osta saab ka väikesi saiu ja muud head-paremat. Toidutare valik on rikkalik.

Liha on kasutusel mitut sorti, alates sealihast, mida tuuakse Jaagumäe talust, lõpetades loomaliha, kanaliha ja loomulikult kalaga. „Vaheldust peab olema ning sealjuures on tervislik ja kodune toit sööjatele alati maitsenud,” ütleb Liivi Frey. Köögivilja ostetakse samuti talunikelt ja sellega pole kunagi probleemi olnud.

„Meil on koduköögi toidud ja süüagi teeme nagu kodus – mis sellest, et ajapikku on ostetud kõik toidutegemiseks vajalikud köögiseadmed. Näiteks kondistame liha ise, keedame  kontidest puljongi ja teeme ise hakkliha,” räägib Liivi ja lisab, et tervislikud toidud on nende söögisaalis prioriteediks.

Liivi Toidusaalist saab tellida peolaudu ja osta toitu kaasa

60 istekohaga saal pole teab kui suur söögikoht, aga ta on siiski märksa suurem kui omal ajal kaubabaasis. Kuigi, jah, sealtki jäi Liivi Frey söögitare meelde hea ja armsa kohana, kus käis palju rahvast ja kus sai kõhu korralikult täis. Tänapäeval käib Liivi juures söömas küll palju ammuseid kundesid, kuid üsna palju on ka neid, kes ilmselt juhtumisi läbi astuvad, et söönuks saada.

Ajutised sööjad on ka näiteks paljud Kreutzwaldi gümnaasiumi lõpuklasside õpilased. Koolil polnud lihtne 850 õpilasele remondi ajaks ruume leida, kuid mingi lahendus siiski saadi ja nüüd on kaheksanda kuni 12. klassi lapsed Wermo majas, lisaks need, kel selles majas vaid üksikud tunnid. Õpilastele on eraldi söögisaal küll olemas, kuid hulk gümnaasiumiosa õpilasi käib Liivi Toidusaalis söömas, sest nendele on toit oma sööklas juba tasuline. Tõsi, toidusaalis tuleb veidi rohkem maksta, kuid süüa saab ka ohtrasti.

Liivi Toidusaalis saab ka toitu koju osta, aga nagu eespool öeldud, tehakse seal ka juubeli- ja peielaudu. Toidusaalist on võimalik tellida toiduvaagnaid ka koju või mujale viimiseks. Kohapeal söömiseks (peielauas) on kuumad saiad ja pirukad.

Liivi Frey loodud toidusaal on mõnus koht söömiseks ja miks mitte ka jutuajamiseks, nagu tegime meie. Perenaine ja söögitädid on lahked ning ruumi on seal küllaga.{jcomments lock}