VASTUVÕTT • Kui Vabariigi President võtab oma külalisi vabariigi aastapäeva puhul vastu Estonias, siis maakondlik president ehk maavanem Andres Kõiv ja Võrumaa Omavalitsuste Liidu boss Tiit Tõnts korraldasid oma ühisaudientsi Kandles. Pidu oli küll väiksem ja tagasihoidlikum kui presidendi oma, kuid uhkeid tualette näha ja sütitavaid kõnesid kuulda sai sealgi.
Pidu algas kätlemistseremooniaga Kandle galeriis. Seejärel liiguti teatrisaali, kus asuti üheskoos kuulama Ivo Linna ja Anti Kammiste esinemist. Linna hingestatult esitatud isamaalised laulud meeldisid rahvale väga ja teda kutsuti ka korra lavale tagasi.
Pärast laulukava pidas oma kõne Andres Kõiv ja kohe tema järel Tiit Tõnts. Kõiv rääkis, et astub rahva ette raske südamega, sest Võrumaa elanikkond kahaneb ja tööealised inimesed lähevad ära piiri taha. „Inimesed ja riik jäävad teineteisest üha kaugemale,” kurvastas ta.
Muret tekitas talle ka kiirabireform, mis tähendab Võrumaale kehvemat arstiabi. „Mureliku suuga” peetud kõnest hoolimata leidis maavanem olukorras ka midagi positiivset. „Pärast Põhjasõda oli Eestis napilt sada tuhat inimest,” tähendas ta ja lootis, et toime tullakse ka nüüd, ei tohi lihtsalt omavahel kiselda. „Võrumaa Nokia on tragidus, töökus ja tarkus,” pani ta kohalolijatele südamele. „On vaja lihtsalt võrukeste keeled ühel häälel laulma panna.”
galerii ju olemas, võta silmad peiu ja kae
ja külainimeseks pead Sa end, kel pole kummikuid?
no ja? kommenteerija kopraonu võiks ikka õieti kommenteerida.
Loe artikkel läbi, siin ka Copy koprahammbale..... Pärast Põhjasõda oli Eestis napilt sada tuhat inimest,” tähendas ta ja lootis, et toime tullakse ka nüüd, ei tohi lihtsalt omavahel kiselda.
kuule kopranägu mis sõna see kiselda on? mingi esimese klassi junn oled või?
---kas õppisid Tõntsuga koos Leningradi parteikoolis? Antslas palju koputajaid, isegi palgalised olid. Nii tahaks nimesid üles riputada aga häbi hakkab, et selliseid kunagi tundsin,,,nii häbi. Eks kohalikud teavad neid niigi.
1918. aasta 28. novembril loodi Eesti Töörahva Kommuun eesotsas Jaan Anveltiga, mida Lenin tunnustas 8. detsembril. 23. detsembril ratifitseeris Vene SFNV Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee Eesti Nõukogude Vabariigi iseseisvuse tunnustamise otsuse. See riik likvideeriti Vene Loodearmee ja Eesti “valgete” poolt 1919. aasta 18. jaanuaril ja taastati uuesti 1940. aasta 21. juulil. Nõukogude Eesti oli kuni 1940. aasta 6. augustini Rahvasteliidu liige.
Kui pagulaspoliitikud (Uluotsa - Tiefi liin aga ka Tõnissoni liin) üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud.
Sama palju kui ehitad, sama palju lõhud.
Uksed, kust sisse murrad, on sageli lahti.
võrukas 2013-02-23 17:04
raha paistab olevat palju. Vaadates Kreutzwaldi kooli remonti, siis oi - oi. kuhu pannakse paar aastat tagasi vahetatud aknad. selgitage rahvale. kas me oleme nii rikkad, aga see ju kõik riigi raha. eraettevõtja ei saa lubada endale seda priiskamist. plastikaken peaks kestma 25 aastat, kas seda ei mõeldud ette kui vahetati jupphaaval aknaid ja nüüd jälle vahetatakse. saame aru et ei sobi, rikub välimuse. Kas keegi mõtleb ka kaugemale kui homse päeva peale? Kas riigi raha ei vaja lugemist! seepärast asi ongi nii mäda, et see ei ole "minu" raha, las siis lennata.
kõiv pani ka maavalitsusele uued aknad ette kuigi vanad polnud sugugi vanad. ikka hää miis.
Milles see parima maavanema väärtus siis seisneb?