KÜSIMUS–VASTUS • Tänase emakeelepäeva puhul palusime riigikogulaste arva-must keeleuuenduse ja uudissõnade kohta, mida viimasel ajal välja pakutud. Palusime ka neil endal mõned uued sõnad välja pakkuda. Alljärgnevalt saad teada, kes ülesandega hakkama sai ja sellise vahva sõna nagu „karglõjalennuk” välja pakkus ja mida see tähendab. Küsisime: 1. Kuidas teile meeldivad presidendi kasutusele võetud uued sõnad „taristu” ja „ütk”? Kas kasutate neid? 2. Milliseid uudissõnu te ise kasutate? 3. Pakkuge ka välja, milliseid uusi sõnu võiks veel eesti keelde tarvitusele võtta!

Rein Randver (SDE): 1. Presidendi pakutud „taristu” meeldib, „ütk” ei meeldi. Üldiselt peaks uute sõnade väljapakkumisel esialgu neid ajakirjanduses ikka lahti seletama, muidu ei jää nad meelde ega keelde.

2. Veel meeldib mulle sõna „kärgpere”.
3. Validaatori asemel pakuks „märgisti” – põhineb eesti sõna tüvel ja selgitab hästi sisu.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Eriti ei meeldi need sulepeast imetud sõnad. Ma isegi ei tea, mida see „ütk” tähendama peaks. Minu meelest on mõlemad kunstlikud sõnad, aga kui riigipea tahab silma paista, eks ta siis paistku. Pigem ootaks presidendilt vastuseid riigi olukorra kohta: miks rahvas lahkub, miks majandus ei edene, miks on nii palju vaeseid Euroopa Liidu liikmesriigis jne. President võiks sõna võtta VEB Fondi kohta. Et kui kaua me selle finantssaastaga seljas elama peame. Kas siis tõesti ei suuda me selgust majja tuua, kuidas sai juhtuda, et Eesti riigipank saadab teise riigi pangale teadlikult võltsitud kirju ja valeandmeid? Kadriorg ehk ei tunne riigi maine vastu huvi? Siis pole ju mõtet edasi rääkida. Las siis president tegeleb uute sõnade väljamõtlemisega ja peab abikaasaga nõu, milliste uudissõnadega rahvast meelitada.

2. Pigem ikka neid, mis keeleteadlased on välja pakkunud või rahvas ise käibele võtnud.
3. On neid nii väga tarvis?

Meelis Mälberg (Reformierakond): Tundub, et „taristu” on väga hästi omaks võetud. See on ilus eestikeelne sõna ja kasutan seda ka ise. Samas leian, et vägisi igale terminile omakeelset vastet leida pole vaja. Keel peab kujunema ja arenema loomulikku rada pidi. Tähtis on, et meie oma keel säilitaks arusaadavuse ja oma ilusa kõla.

Tarmo Tamm (Keskerakond): „Taristu” on täitsa aktsepteeritav ja ka igapäevaelus kasutamist leidev sõna, sest see on lühem ning kasutamine mugavam. „Ütk” on imelik nagu „itk”, ei kasuta üldse. Mulle meeldib eesti keel ja see sõnavara, mida oleme kasutanud läbi oma pika ajaloo. Uued sõnad, mida kasutan, on pärit inglise keelest ja eriti palju kasutavad neid nooremad.

Ülo Tulik (IRL): Minule teadaolevalt ei ole neid sõnu kasutusele võtnud president Ilves, vaid need uued sõnad on kasutusele võetud pärast presidendi korraldatud keelerikastamise konkursi korraldamist. Ise olen neid sõnu vähe kasutanud ja eks aeg näitab, kuidas rahvas need vastu võtab. Kui neid kahte sõna võrrelda, siis „taristu” tundub olema küllalt hästi vastu võetud ja tundub, et jääb kestma. Teise sõna puhul mina väga optimistlik ei ole, aga eks aeg näitab. Küll aga võib öelda, et sellised sõnad ei risusta eesti keelt nagu sõnad „davai” või „privet”.

Omal ajal, kui sama küsimust küsis minult minu hea õpetaja Kalev Kalkun, kes küll kahjuks on juba manalamees, vastasin talle, et Setumaal võiks kasutusele võtta uue sõnana helikopteri asemel „karglõjalennuk”, mille kasutamist olen isegi mõned korrad ka oma hilisemas elus kohanud, aga levinuks seda pidada ei saa.

Praegu ei soovi mina uute sõnadega katsetada ja jätan selle töö ikka keeleteadlastele.

Urmas Klaas (Reformierakond): Emakeelepäeva tähistamine on väga õige ja vajalik, ka ilus traditsioon. Ent tähele tuleb panna, et eesti keele elujõu seisukohalt on oluline tema areng. Seepärast ma toetan keeleuuendust.

Sõna „taristu” on minu meelest hästi kasutamist leidnud ja ma kasutan ka ise seda. „Infrastruktuur” on ikka pikk ja lohisev inetu võõras sõna.

Samas ma ei arva, et peaksime keeleuuendusest tegema hoogtöö, et muudkui uuendame. Uued sõnad peavad eesti keelde ka sobima.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): Need kaks sõna on võõrad ja harjumatu kõlaga, „taristut”
olen ikka kuulnud. Tundub, et osale eesti keelt kõnelejatele on see sõna ka meeldima hakanud. „Ütk” – mis siin meeldida on? Ülbuse väljendamiseks on eesti keeles niigi piisavalt väljendeid. Teadlikult ei ole neid kasutanud.

Olen ilmselt vanamoodne: proovin olemasoleva eesti keelega ja ka võru keelt appi võttes end piisavalt teistele mõistetavaks teha. Uute sõnade tekitamisele ei ole mõelnud. Mõnikord riivavad kõrva meie keelde tekkinud võõraste keelte tuletised, aga eks see on ajaline paratamatus.
Ilusat emakeelepäeva – hoiame seda, mida veel hoida on!

Kalvi Kõva (SDE): Eesti keele kaasajastamine ja uuendamine on loomulikult tavapärane tegevus, mis käib iga areneva kultuurkeele juurde. Mina isiklikult väärtustaksin rohkem ajaloolist keelekasutust. Võro keel oma ainulaadse kõla ja huvitavate sõnadega on hingelähedane ja omane küllap igale võrokesele. Olen võro keeles kõnet pidanud isegi Riigikogu kõnetoolist, mis tekitas parasjagu elevust. Soovitan keele arendajatel vaadata rohkem piirkonnakeelte poole, mille sõnavarast võiks nii mõnigi mahlane sõna saavutada üleriigilise kasutuse.

Inara Luigas (MTÜ Demokraadid) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.