Eile Kuperjanovi pataljoni koolituskeskuses toimunud esimesel Võrumaa noormeeste tervisefoorumil peetud ettekannete kokkuvõtteks võib öelda, et erinevalt levinud arusaamast ei too sport tervist, vaid vastupidi – teeb haigeks. Noorte kehva tervise peamiseks põhjuseks on igapäevane vähene liikumine ja üksikud järsud spordispurdid, mis tekitavad hea asemel pigem halba.

„Tippsport ei ole tervisesport,” ütles ausalt oma kogemusele tuginedes tippsportlane Jaak Mae. Ta tõi oma tervise najal näite, et kõva sporditegemine on tema tervise ära rikkunud. Tervise turgutamiseks soovitas Mae teha rahulikku trenni, mis tähendab, et trenni tegemise käigus on võimalik oma kaaslasega vabalt vestelda.

Tartu kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets soovitas samuti pigem rahulikult liigutada kui metsikult sportida. „Tegele kehakultuuriga, mitte ära spordi!” soovitas Laugamets noortele meestele. Näiteks võib vale sporditegemise tulemusel hakata süda streikima, südamelihas pakseneb ja haige südamelihas on omakorda äkksurmade põhjustaja. Kui kehalise tegevuse käigus hakkab kusagilt pistma, saab alati katkestada.

Pidev rahulikus tempos liigutamine ehk niinimetatud tervisesport võimaldab inimestel elada pikka ja täisväärtuslikku elu. Liigutamine aitab ennetada eri liiki südamehaiguste teket.

Noores eas vale sporditegemise üheks tulemuseks on noorte luu- ja liigesehaigused, mis on üks peamiseks põhjuseks, miks noored mehed ei kõlba sõjaväkke. Kogu Eesti jaoks on kurblooline tõdemus, et valdav enamik ehk kaks kolmandikku noortest meestest pole sõjaväekohustuseks kõlbulik. Seejuures avalduvad üha suuremal osal noormeestest psühholoogilised probleemid, mistõttu ei saa neile relva usaldada.

Noormeeste üha kehvem tervislik seisukord vaatamata üha suuremale spordipropagandale ühiskonnas näitab, et aur on läinud valesse kohta. Spordi propageerimisest enam tuleks tegeleda liikumise ja liigutamise innustamisega, kas või näiteks selleks, et noored käiksid rohkem jala ning saaksid koolis piisavalt liikuda.