Kuidas elavad Itaalia külad?
VÕRULANE VÄLISMAAL • Et pealkirjas esitatud küsimusele vastata, tuleb kõigepealt arvesse võtta, et saapasääreriik Itaalia on Eestist ligi seitse korda suurem, 15 korda kõrgem (Mont Blanci kõrgus 4819 m) ja 100 korda sügavam, kui võrrelda Vahemerd Balti merega. Ta koosneb 20 maakonnast, mis erinevad üksteisest palju rohkem kui näiteks Saaremaa Setumaast. Seega elavad Itaalia kaluri-, mägi-, saarte, madalike, põhja- ja lõunakülad enneolematult erinevat elu.
Maamajad
Ajalooliselt on Itaalia külaelu koondunud kiriku ümber. Itaallane ristib, laulatab ja läheb viimsele teekonnale ikka kirikust. Noorte huvi raske maatöö vastu on kadunud ja nad pürgivad elama linnadesse. Seetõttu kohtab kurvastavalt palju hüljatud maamaju ja istandusi. Suureks erinevuseks Eestiga on see, et kõik itaallaste maamajad ja taluhooned on ehitatud kivist või tellistest. Kivist või plaatidest on ka kõik põrandad. Majade ja hoonete ümber on kivist aiad, millele lisavad kõrgust metallvarvad, mõistagi on metallist ka kõik väravad. Meil Eestis olid taolised väravad endistel Nõukogude Liidu sõjaväeosadel. Seega on arhitektuur vägagi praktiline. Kivi tuleb mägedest ja rauda kaevandatakse Itaalia maapõuest. Itaallane ei pea iga viie aasta tagant kõpitsema mädanenud tara ja iga paarikümne aasta järel vahetama põrandaid või voodrilaudu. Kõik hooned kestavad südamerahus sajandeid, kui neil aeg-ajalt katust kõpitseda.