ELU JA KULTUUR

KÜSIMUS–VASTUS • Seoses fossiilsete kütuste nagu nafta, gaas ja põlevkivi ning elektri kiire kallinemisega muutuvad üha päevakajalisemaks ja populaarsemaks alternatiivsed energiaallikad nagu biokütus, maasoojus, tuul, vesi, päike. Võrreldes rannikualadega Võrumaal tuult eriti pole, samuti puuduvad suured jõed, mistõttu jääb võimalus kasutada päikest, biokütust ja maasoojust. Elektri tootmiseks sobib päikseenergia kasutamine.

Tänu Klõbi talu peremehest päikseenergiaentusiastile Viido Polikarpusele ning Obinitsa seltsimajas tegutsevale MTÜ-le Piiriäärne Energiaarendus ja selle juhile Urmo Lehtveerele on päikseenergia kasutamine Võrumaal kiiresti edasi liikunud. Suuremate projektide kõrval on võetud kasutusele rida väiksemaid päiksejaamu üle terve maakonna.

Alternatiivsete energiaallikate kasutamisele aitab kaasa teadlikkuse tõus nii elanike kui otsustajate hulgas. Mida rohkem on alternatiivse energia kasutajaid, seda kiiremaks ja hõlpsamaks muutub asi uute kasutajate jaoks.

Alternatiivsete energiaallikate kasutamine on eriti päevakajaline täna, sest Eesti jaoks muutub oluliseks energiaalase sõltumatuse saavutamine. See tähendab ühtlasi eri maakondade sõltumatust.
Et alternatiivsete energiaallikate kasutamist elavdada, küsisime Kagu-Eestist valitud rahvasaadikutelt, milliseid energiaallikaid võiks kasutusele võtta ja milliseid on nad ise kasutanud.

Täpsemalt olid küsimused sõnastatud nii:

1. Milliseid alternatiivseid energiaallikaid (päike, tuul, vesi, bioküte, maasoojus) tuleks kasutusele võtta Võrumaal ja mujal Kagu-Eestis ning miks?

2. Milliseid alternatiivseid energiaallikaid olete ise kasutanud või millistega kokku puutunud ja kuidas?

Vastused on toodud vastamise järjekorras.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kindlasti ei peaks kogu panust tegema vaid ühele energiaallikale. Erinevaid võimalusi võiks omavahel kombineerida, et maandada riske ja saada parim tulemus. Meil on suured võimalused erinevate biokütuste kasvatamiseks ja kasutamiseks. Biokütustele lisaks on meil suhteliselt head võimalused ka päikese-, tuule-, vee-energia kasutamiseks. Alati on võimalik optimaalseima tulemuse saamiseks lisaks kasutada soojuspumpasid.

Mina kasutan oma kodu kütmiseks maasoojust. Olen väga rahul, sest küttekulud on langenud ning süsteem toimib automaatselt ja suuri probleeme pole olnud.

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Alternatiivkütte liike on palju ja nad kõik – tuul, vesi, päike, bioküte, maasoojus – võiks ka Võrumaal kasutusel olla. Kui nimetada tuult, siis tõepoolest võiks kõrgematel põldudel, kus tuult rohkem, generaatorid üleval olla. On ju tuuleveski tööd kasutatud Eestis juba sajandite jooksul. Tuule jõujaama soetamiseks tuleks vist asutada mitme talu peale ühistu, sest igal üksikul peremehel ei pruugi raha nii palju olla. Probleem on muidugi selles, et generaator jääb tihti talust kaugele ning elektriliinid tulevad pikad ja kallid. Kõrge hind takistab ka päikese ja maakütte kasutamist. Päikeseenergia saamiseks piisab patareidest maja või lauda katusel, kuid energiapüüdjad on suhteliselt kallid ja tasuvusaeg pikk. Eriti pärast Euroopa Liidu kitsendusi odavate Hiina patareide suhtes. Ka maakütte tasuvusaeg on hulk aastaid ning kui see kord täis saab, ootavad torud jälle vahetamist ja seadmed remonti. Õnnelikud on need, kellel on maja kõrval kiire vooluga jõgi. Ent ka hüdrojaama tegemine nõuab esialgset suure raha sissepanemist. Minu meelest takistavadki alternatiivkütte laiemat levi esialgsed suured investeeringud. Eriti noorte perede puhul. Kokkuvõttes selgub, et kasu tekib alles aastate pärast, kui üldse. Meil on energiaseadmed võrreldes keskmiste talude sissetulekuga vist liiga kallid. Riigi soodustusi oleks rohkem vaja, aga riik on kahjuks vaene.

2. Siiani jääb tavakasutajale ahju ja pliidi kütmiseks Lõuna-Eestis ikka kõige soodsamaks tavaline puu. Ta ei ole nüüd küll alternatiivkütus, kuid näiteks gaasi- või elektrikütte täiendamiseks väga hea. Isegi mõnel tuulisel ja külmal suvepäeval on mõnus paar puud pliidi alla panna ning soojast mõnu tunda. Kui laiemalt rääkida, siis Põhja-Eestis ja saartel hakkab tulevikus suuremat rolli mängima merevee energia. Praegu on meri energia saamiseks sisuliselt kasutamata.  

Inara Luigas (SDE): Alternatiivsete energiaallikate kasutamine on maailmas trend, mis võtab aina enam hoogu. Inimeste teadlikkuse tõusuga kasvab ka niinimetatud rohelise energia kasutamine. Kagu-Eestis ringi sõites näeb juba päikesepaneele. Järelikult on selles valdkonnas edasiminekut ja usun, et seda ka tulevikus. Päiksega tuleb arvestada juba hoonete ehitusel, et oleks võimalikult palju päikesekiirtega risti olevat klaaspinda. Selliselt on ruumide kütmine päikese poolt kindlustatud. Majal, kus elan, on suured aknad päikese poole, seega juba aprilli algusest tunnen, et osa küttest tuleb läbi aknaklaasi. Ka maasoojust kasutatakse aina enam. Ei oska öelda, kui tugevad tuuled Võrumaal puhuvad ja kui otstarbekas on tuulikute ehitamine siiakanti, aga Eestimaal on tuulikud populaarsed ning neid ehitatakse aina juurde. Samuti olen natuke kursis bioenergia tootmise ootustega. Oma maja ahjusid kütan puiduga. Igal aastal täiendame oma varusid, tehes seda ettevaatlikult ja kõiki puiduosiseid kasutades. Arvan, et ka metsades tehtavat raiet peaks paremini korraldama ja tuulemurdu paremini kasutama – ka see kuulub rohelise energia valdkonda. Praegu vedeleb väga palju head küttematerjali lihtsalt metsa all.

Rein Randver (SDE): Üldised suundumused majanduse ja keskkonna valdkonnas maailmas ning meil elektrituru avanemine (hindade kallinemine) panevad otsima uusi lahendusi energiaallikate osas. Lisaks põlevkivienergeetikale tuleb meil tegelda ka piirkondliku energiatootmisega. See aitab ära kasutada kohalikke võimalusi nagu biomass (puit, loomasõnnik, prügi), tuul, päike, maasoojus. Meie regioonis on tähtis biomassi kasutamine, sest oleme metsarikas piirkond. Loodan, et ka põllumehed mõtlevad koostööle energia – soojuse valdkonnas, kasutades oma tootmises olevat  biomassi. Liikudes ringi, kohtan ka paigaldatud päikesepaneele, väiketuulikuid. Eks inimesed on oma energiatootmise arvestused läbi arvutanud, saanud toetusi ja sellest tulenevalt teinud otsuseid ühe või teise valiku suhtes.

Olulised on energiasäästlikud lahendused, vähendades kulutusi tootmisele ja sellest tulenevat keskkonnamõju. Viimasel ajal olen kokku puutunud biomassist elektri ja soojuse tootmise tehnoloogiatega.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Kõik alternatiivsed energiaallikad tuleks võimaluse piires kasutusele võtta ja seda eelkõige selle pärast, et kindlustada riigi suurem energiasõltumatus. Kahjuks on need investeeringud üldjuhul väga kallid ja ilma riigipoolse investeeringutoetusteta on väga raske neid alternatiive ellu viia. Täiesti rumalus on lasta puidul metsas mädaneda ja samal ajal kütta katlaid vene gaasiga. Mul on hea meel, et Põlvas saab valmis hakkpuidul köetav katlamaja ja pool energiatootmiseks vajaminevast rahast jääb vähemalt Eestimaale. Hakkpuit annab tööd ka meie talumehele ja vähendab väliskaubanduse defitsiiti. Kahjuks oleme vähe alternatiivenergia valdkonnale tähelepanu pööranud.

Minu kodus on olemas puuküttel köetav ahi ja sealt saadav soojus mõjub rahakotile oluliselt soodsamalt kui elektriga saadav soojus.

Meil on veel pikk tee minna, et alternatiivenergia osakaal oleks oluliselt suurem kui see praegu on. Selle tulemuseks on täiendavad töökohad, energia julgeolek ja raha jääb meie riiki.

Kalvi Kõva (SDE): Maailmas, kus energiajulgeolek ja pidevalt tõusvad energiakandjate hinnad tekitavad muret paljudele, on taastuvate ja „OMA” energiaallikate kasutamine ainuõige lahendus. Seda terves vabariigis, mitte ainult Võrumaal. Meie eripära ja võimalus on madala kvaliteediga puidu olemasolu (võsa, raiejäätmed), mida peame rohkem kasutama erinevates  koostootmisjaamades. See annab soojad toad, oma elektri ja ka töökohti. Samuti on meie kasutamata võimalus päike, mida Võrumaal paistab gramm rohkem kui ülejäänud Eestis. Olen oma tegemistes kõigi nende erinevate energialiikidega kokku puutunud. Ajal, kui olin Rõuge vallavanem, ehitasime koolihoone maasoojusküttele, paigutasime Ööbikuoru vaatetorni otsa tuulegeneraatori ja vee soojendamiseks paigaldasime koolimaja katusele päikesepatareid. Maasoojuspumbad olid müstika paar-kümmend aastat tagasi. Kui aga vaadata paarkümmend aastat ette, peaksime seadma samme vesinikupumpade poole.

Ester Tuiksoo (Keskerakond): 1. Erinevaid teie poolt nimetatud energiaallikaid ju ka kasutatakse, sealhulgas Kagu-Eestis, aga kõik ju sõltub selles valdkonnas hinnast, tasuvusest, hinna-kvaliteedi suhtest ja ka muudest argumentidest. Arvamuste avaldamisest jääb kindlasti väheseks, et parim otsus langetada.

2. Ei ole otseselt selle teemaga Eestimaal kokku puutunud, küll aga Saksamaal.

Aivar Rosenberg (Reformierakond) ei vastanud.
Jaak Aaviksoo (IRL) ei vastanud.
Valdo Randpere (Reformierakond) ei vastanud.
Priit Sibul (IRL) ei vastanud.