ELU JA KULTUUR

ESIMENE MAAKONNALEHT • 100 aastat tagasi otsustati ellu kutsuda maakonnaleht Wõru Teataja. Senini ei olnud keegi söandanud maakonna tasandil oma lehte teha. Suur tänu selle julge sammu ettevõtjatele, kelle algatus astub nüüd uude sajandisse! Esimesed lehenumbrid panid kokku toimetaja Kornel ja vastutav toimetaja, arst Uudelt.

Võrumaa muuseumi peavarahoidja Arthur Ruusmaa andmetel sai Wõru Teatajat osta ja kuulutusi anda Võru, Põlva, Antsla, Petseri raamatukauplustes, Pihkvas sai lehte Ida Matsinilt, Võru vaksalis kaupmees Bunderilt, Võõpsus kaupmees Ahvenalt, Kanepis härra Soolt, Vastseliinas Kassi ühisusest, Räpinas Keerdilt, Sulbis sealse seltsi poest … Praegu saab Võrumaa Teatajat osta 54 müügikohast ning müügiliidrid on Maksimarket, Maxima ja Selver. Korduvalt on Võrumaa Teataja täitsa läbi müüdud. See on seda märkimisväärsem tulemus, sest paberlehe kõrval saab ajalehte lugeda ka veebiaadressil www.vorumaateataja.ee, mida külastatakse ööpäevas 12 000 korda. Eriti kiiresti jõuab Võrumaa Teataja aga nende inimesteni, kes on otsustanud digilehe kasuks, sest digilehte saab lugeda juba paberlehe ilmumispäeva eelõhtul. Kõik see räägib, et lehte vajatakse ja tahetakse lugeda. Suur tänu teile, lugejad!

Võrumaa Teataja tegijate peamine eesmärk on olla siitkandi uudiste vahendaja ja demokraatia toetaja. Siiamaani kummitab professor Rein Veidemanni mõte, et võrumaalastest võivad saada Eesti esimesed indiaanlased, keda välisturistid käivad imetlemas Haanja küngaste vahel. Rein Veidemann jätkab, et räägitakse esimesest ja teisest Eestist – üks ei tunne teist. Kolmas Eesti on ju vene kogukond. Vastastikune tõrjutus on saanud reegliks. Kas Võrumaa on neljas Eesti, küsib Veidemann. Tundub, et tekkimas on ka viies Eesti, sest riigi 100. sünnipäeva peakorraldaja Jaanus Rohumaa leiab, et loomeinimestele tuleb tagada sanatoorsed tingimused, sest nad ei saa hakkama kõigi riigipoolsete formularide täitmisega. Kõik see tuletab meelde, et Võrust sõitma hakates on Tallinn lähemal kui Tallinnast siiapoole sõites.

Toetame maavanema ettevõtmist lävida rohkem Peterburiga, Pihkvaga, ka lätlastega. Võrumaa peab ise murdma välja. See ei ole lahendus, kui välismaalased ostavad meil ära parimad, perspektiivikamad ettevõtted. Tartu linn, näiteks, ei suuda arendada lennujaama ja raudteed, mis oleks soodne ka meile. Selle asemel ihaldatakse meie haiglat? Miks me ei võiks vaadata laiemalt ning pakkuda haiglat norrakatest naft apuurijate ja vaalapüüdjate taastumiseks ning raviks? Pikal merel olekule on parkmetsas olek suureks vahelduseks. Lätimaal juba on mõned haiglad leidnud partnerid-investeerijad Euroopast.

Ajaleht on vaieldamatult elu lehekülg. Ainult koostöös lugejatega saab seda sisukamaks muuta. Suur tänu kaasa tulemast Võrumaa Teataja ilmumise 101. aastasse!