ELU JA KULTUUR

Olukorras, kus ettevõtjad vaatavad Kagu-Eestit juba pikemat aega ühe piirkonnana, on põhjust avalikul sektoril ajaga kaasas käia.

Üheks piirkonna arendamise tunnuseks on arengukonverentsid, mida korraldatakse järjekindlalt eri maakondades eraldi, kuigi just arengu mõistes tuleb kogu Kagu-Eesti piirkonda vaadata kui ühtset tervikut. Ettevõtjad on sellest juba tükk aega tagasi aru saanud, kuna selleks sunnib elu ise. Näiteks Põlvamaa ettevõttesse käivad töötajad nii Võru- kui ka Valgamaalt ning Võru Kagukeskusesse või Maksimarketisse käivad inimesed Põlvast, nii nagu külastavad Võru inimesed Põlva kaubamaja. Kagu-Eesti ettevõtjate jaoks on turg terve Kagu-Eesti, mitte üks või teine maakond eraldi.

Arengut silmas pidades saab Kagu-Eestit vaadata ainult kui ühtset tervikut. Seda kasvõi mastaabi mõttes. Kui vaadata eraldi Võrumaad, siis 30 000 elaniku peale pole tõesti mõttekas võib-olla isegi haiglat üleval pidada, muudest asutustest rääkimata. Samas elab terves Kagu-Eestis ligi 100 000 inimest ehk Tartu linna jagu rahvast, mis on Eesti mastaabis arvestatav hulk. Selle rahvahulga peale peaks üks haigla kindlasti alles jääma või siis tuleb selle haigla ülesanded kolmes maakonnas asuvate raviasutuste vahel ära jaotada. Kindlasti aga ei saa selle regiooni puhul rääkida enam haigla kaotamisest, nagu see on jutuks olnud eraldi võetuna Võru, Põlva või Valga haiglate puhul.

Sarnaselt haiglatega annab regioon teise mõõtme kõigi avalike teenuste puhul. Ligi 100 000 elanikuga regioonist on märksa keerulisem kaotada teenuseid kui paarikümne tuhande elanikuga maakonnast või selle keskusest.

Regiooni mõõtme kasutamine aitab maavanematel lihtsamat müüa nii regiooni kui ka oma maakonda, ilma seejuures midagi olulist ära andmata. On suur vahe, kas Võru maavanem räägib maakonna potentsiaali tutvustades 30 000 või 100 000 inimesest. Regiooni mõõde aitab omakorda lahendada maakondadevaheliste transpordiühenduste probleeme, mis praegu takerduvad maakonna piiride taha.