Tänavu jaanuarist aprillini kaotasid liikluses elu 18 inimest ehk täpselt sama palju kui mullu samal ajal, küll aga on tänavu vähenenud liikluses vigastada saanute arv. 

Nelja kuuga juhtus tänavu 324 rasket liiklusõnnetust, mida on 26 võrra vähme kui mullu. Elu kaotas nelja kuuga tänavu 18 inimest ja vigastada saanud oli 367. Mullu olid need arvud vastavalt 18 ja 440. 

Aprillis, kui Eesti toimetas juba eriolukorra tingimustes, vähenes hüppeliselt raskete liiklusõnnetuste arv. Nii juhtus tänavu aprillis 74 rasket õnnetust, samas kui aasta varem aprillis oli neid 112. Tänavu aprillis hukkusid liikluses kolm ja said viga 80 inimest, mullu olid need näitajad vastavlt neli ja 130. 

Politsei- ja piirivalveamet juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on inimvigastatutega liiklusõnnetuste arv on tänavu pisut väiksem kui möödunud aastal, mis on ilmselt suuresti mõjutatud eriolukorra aegsest liiklussageduse langusest. Samas hukkunute arv on võrreldes eelmise aastaga samal tasemel.

"Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud liiklusõnnetused kaherattalistega. Selles mängib rolli tavapäratult soe talv, mis tekitas võimaluse sisuliselt terve talve jalgrattaga sõita. See kajastub ka numbrites – kui eelmisel aastal oli praeguseks juhtunud 35 õnnetust jalgratturi osalusel, siis tänavu on neid olnud esmaspäevase seisuga juba 66," ütles Loigo. 

Mootorratturi osalusel on tänavu esmaspäevase seisuga juhtunud 26 liiklusõnnetust, eelmisel aastal samal perioodil oli neid 15. "Õnnetused jalg- ja mootorratturitega juhtuvad eelkõige seetõttu, et juhid ei oska liikluses teistega arvestada ja kiputakse oma sõiduoskusi üle hindama. Kõige sagedasemad õnnetused jalg- ja mootorratastega on ühesõidukiõnnetused, kus mingil põhjusel on kaotatud juhitavus ratta üle. Sageli on nende kukkumiste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted või ootamatu takistus teel. Tihti põrkavad jalgratturid teineteisega kokku kergliiklusteedel, kus kiirused võivad olla suured ning möödasõite tehes teineteist kogemata riivatakse," kirjeldas Loigo.