UUDISED

Piimalehm Võru Kesklinna kivipargis seirab pilguga täpselt Swedbanki kontori ust

Ülo Eliste eile hommikul Tartu kõrgema kunstikooli skulptuuriosakonna meistri Lauri Tamme ja kunstnik Ülle Ottokari loodud piimalehma skulptuuriga, millelt tasub otsida märksõnu, pilti teha ning maitsvaid auhindu võita.  Foto: ANDREI JAVNAŠAN

VALGE KULD JA EUROD • Eile hommikul ruttasid inimesed ootamatult südalinna ilmunud lehmast kaarega mööda. Eestimaale valget kulda – piima – andev lehm vaatas tõsiselt pangakontori poole, kus just kui tellitult askeldasid läikivate eurokohvritega turvatöötajad. Just eurosid piimakarja kasvatavad farmerid vajavadki.

„Meie kirev lehmakuju on omamoodi kummardus lehmadele, kes meile piima kui tõelist kangelaste toitu annavad, ja farmeritele, kes piimakarjasid kasvatavad ning meie tööstustele väga kvaliteetset toorpiima tarnivad,” ütles Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp. „Piim pole mitte ainult jook, vaid täisväärtuslik toit ning Eestimaa valge kuld.”

Pildi peale ei riskinud eile hommikul keegi jääda, kuigi just lehmaga pildi tegemiseks see kuju ongi siia toodud. Väikelapse võib täiskasvanu isegi lehma selga tõsta ja lasta pilti teha. Tartu kunstikoolis valminud kuju küljes on kaks lustakat märksõna. Lõbusa pildi koos märksõnadega saab sotsiaalmeediasse postitada ning võib võita maitsvaid auhindu!

Võrumaa Teataja fotograafi rõõmuks astus aga hetkekski kõhklemata lehma kõrvale Haanjamaa Ala-Tilga küla mees Ülo Eliste, kes ei häbenud tunnistada, et on käinud seakarjas ja palju-palju suvesid lehmakarjas.

„Karjas on käinud ka minu pojad, kellest üks on praegu tööl Maailmapanga Aasia osakonnas ja teine peab metsameheametit,” ütles Ülo Eliste eile Võrumaa Teatajale.

Möödaruttajate sõnul sobib lehm siia kividele ja pankade juurde vägagi. Kui siin oleks veel ka minevikku haihtunud piimapukk, siis oleks pilt täielik, et vastata küsimusele, kus suunas liigume.

Lehm jääb kivisesse parki oktoobri lõpuni ja siis läheb talvepuhkusele.

Tööinspektsioon: iga päev saab ära hoida 13 tööõnnetust

FOTO: VT
Viimase kümne aastaga on registreeritud tööõnnetuste arv tõusnud 3653-lt 4774-le aastas ehk iga päev juhtub keskmiselt 13 tööõnnetust. Õnnetuste põhjuseks on sageli töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine, juhendamisel tutvustatud nõuete mittejärgimine ning probleemid töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimise ja määramisega. Tööinspektsiooni täna alanud kampaania „Tunne oma õigusi – juhendamine ja väljaõpe“ eesmärgiks on olukorda parandada. 
 
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul kannatavad tööõnnetuste tõttu nii inimeste elud kui ka ettevõtete äritegevus. „Eelmisel aastal toimus ligi tuhat rasket tööõnnetust ja nende arv kasvas aastaga 7%. Tööohutuse ja töötervishoiu kontroll viidi läbi 3836 ettevõttes ja  rikkumisi tuvastati 17 611 korral. See on rohkem kui aasta varem. Negatiivse trendi ümber pööramiseks, töötajate turvalisuse ja ettevõtete tulu suurendamiseks tuleb investeerida senisest rohkem aega ja energiat töötajate juhendamisse,“ kommenteeris Maripuu. Tema sõnul sünnib ohutu töökeskkond tööandja ja töötaja koostöös. Tööandjad saavad panustada läbi juhendamise parandamise ning juhiste täitmise kontrollimise. Töötajatel omakorda on õigus ja kohustus nõuda, et organisatsioon tagaks töötajatele võimalikult ohutu töökeskkonna. 
 
2015. aastal teatati Tööinspektsioonile 4774 tööõnnetusest, millest 3800 juhul said töötajad kerge ja 958 puhul raske kehavigastuse. 16 tööõnnetust lõppes töötaja surmaga. Statistika kohaselt on kõige suuremas ohus vastselt tööelu alustanud noored ning töökohta vahetanud inimesed, kes ei ole uusi töövõtteid veel selgeks saanud. Nendega toimub 35% kõigist tööõnnetustest. 

 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD