MARJAKASVATUS • TÜ Seto Aiad on tänaseks kümnele hektarile istutanud ligikaudu 40 000 mustasõstrapõõsast, lähiajal tõuseb nende arv 70 000ni. Projekti eestvedaja Margus Timmo sõnul on must sõstar tervislik, majanduslikult tulus ja sobib kasvatamiseks piirkonna väikestel ja künklikel maalappidel.

„Teaduslikult on tõestatud, et must sõstar on inimese organismile ja energeetikale väga kasulik,” lausus Timmo. „Mustas sõstras on palju vajalikke ja kasulikke aineid, mis on vajalikud inimese immuunsüsteemile. Võib öelda, et see mari on isegi tervislikum kui näiteks mustikas.”

Käsitööjõudu napib, edu toovad masinad

Teiselt poolt on uue ühistuga valitud selline aiandusvaldkond, kus on Timmo sõnul kasutusel võimalikult vähe käsitsitööjõudu. „Setomaalt ei ole praegu lihtne leida vajaminevaid inimesi näiteks maasika, kurgi või kapsa koristamiseks, harimiseks ning muldamiseks,” lisas ta. „Musta sõstra kasvatamist on aga väga lihtne masinate abil mehhaniseerida.

TUNNUSTUS • 13. oktoobril anti Marek Kahrole Antsla lähistel Kobela külas Boose seltsimajas üle Võru maavalitsuse määratud Bernard Kangro kirjanduspreemia. Marek Kahro ja Bernard Kangro on sünnilt ühekandimehed. Neid lahutab vaid kolm põlvkonda. 1944. aastal põgenes Kangro Soome kaudu Rootsi, kus kirjutas 16 romaani. Esimene neist, „Igatsetud maa” ilmus 1949. aastal ja viimane, „Seitsmes päev” 1984. aastal. Justkui Bernard Kangro kirjandusmantli pärijana sündis 1987. aastal Marek Kahro.

1990. aasta 18. septembril anti Bernard Kangrole tema 80. sünnipäeval üle kirjanduspreemia. Alates sellest ajast määratakse igal aastal Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorile Bernard Kangro kirjanduspreemia.

2016. aasta septembrikuus esitas Võru keskraamatukogu direktor Inga Kuljus Võru maavalitsuse määratud žüriile valimiseks 26 raamatut, mis ilmunud ajavahemikus 18. septembrist 2015 kuni 18. septembrini 2016. Nende raamatute hulgast valis iga žürii liige kirjanduspreemia saamiseks kuni kolm temale meeldivat raamatut.