Kirjutas Võrumaa Teataja

Avaldatud: 28 Märts 2016

Esmaspäeval algab maanteeameti korraldatav ennetuskampaania „Kui juhid, siis juhi“, mille eesmärk on liiklejatele teadvustada, kui ohtlikud on kõrvalised tegevused autoroolis.

„Kui juhid, siis juhi“ liiklusohutuskampaania raames korraldab amet koos politseiga 5. aprillil ka üleriigilise aktsioon "Mobiilivaba päev", teatas ameti pressiesindaja BNS-ile. Sel päeval kutsub maanteeamet kõiki liiklejaid üles andma lubadust liikluses telefoniga mitte tegeleda.

"Kampaania peamine sihtrühm on 25–34-aastased igapäevaselt autoga sõitvad mehed. 99 protsenti juhtidest vastab autoroolis kõnedele, kuid 71 protsenti roolikeerajatest kasutavad autoroolis mobiiltelefoni lisaks helistamisele ka pildistamiseks, tekstisõnumite saatmiseks või sotsiaalmeedias postituste lugemiseks," ütles maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand. "Probleemi tõsidusele viitab ka asjaolu, et juhtimise ajal telefoniga tegelemise tõttu juhtub Eestis keskmiselt üle kahe liiklusõnnetuse päevas," lisas ta.

Heinrand märkis, et tegelik kõrvaliste tegevuste tõttu toimunud õnnetuste arv võib olla veelgi suurem, sest tavaliste plekimõlkimiste korral on pigem erand, et juht tunnistab õnnetuse põhjusena mobiiliga rääkimist. Lisaks on andmete kogumine mobiiltelefonide rollist liiklusõnnetustes kõikjal maailmas vähe levinud, seda ei tehta kuigi süstemaatiliselt ning sellekohaseid hinnanguid on antud vähesel määral.

Liiklusseaduse kohaselt on juhil keelatud tegeleda autoroolis toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist.

Maanteeameti pressiesindaja märkis, et autoroolis SMS-i kirjutades on inimese pilk järjest teelt eemal keskmiselt neli sekundit. Sõiduk läbib selle ajaga 90 km/h kiirusel umbes sada meetrit ning kiirusel 50 km/h umbes 60 meetrit. "Kui inimene räägib sõidu ajal mobiiltelefoniga siis muutub tema võime ümbritsevat teadvustada ja tunnetada nii nõrgaks, nagu ta oleks joonud kaks või kolm klaasi veini," lisas ta.

Eelmisel aastal maanteeameti tellitud küsitlusuuringust selgub, et tegelikult suudaksid väga paljud juhid sõidu ajal telefoniga rääkimisest loobuda, kuid põhjuseks, miks seda siiski tehakse, on surve olla alati kättesaadav ning halb emotsioon, kui jätta kõnele vastamata.

Kirjutas Võrumaa Teataja

Avaldatud: 28 Märts 2016

Kevad on päästjategi jaoks alanud ning iga päevaga sagenevad väljakutsed kulupõlengutele. Tulekahjude kustutamine looduses võtab päästjatelt igal kevadel palju aega ja jõudu ning nõnda viibib sageli reageerimine tõsisematele õnnetustele. Eelmisel kevad-suvisel perioodil käisid päästjad kustutamas kokku 1450 kulutulekahju! Juhime tähelepanu, et kulupõlengud saavad sageli alguse hooletust lõkkepõletamisest ning kutsume inimesi üles tuleohutusnõuete täitmisele. Meeldetuletuseks, et kulupõletamine on elanikele aastaringselt keelatud ja ka hooletusega põlengu tekitaja vastutab ohutusnõuete rikkumise ning õnnetuse tagajärgede eest. Lisaks kulutule leviku ohule metsa või hoonetele, hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.

Lõkkepõletamise ohutusnõuded:

1. Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ning tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast.
2. Üle ühe meetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkke tegemise koht paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest või põlevmaterjali hoiukohast ja tuleohtlikul ajal vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
3. Tule leviku takistamiseks peab puhastama lõkkekoha ja grillimise koha vahetu ümbruse vähemalt 0,5 meetri ulatuses kuivanud taimestikust, oksadest ning muust põlevmaterjalist vältimaks selle süttimist lahtisest leegist, kõrgest temperatuurist ja sädemetest.
4. Kui lõkkekoha läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, millele võivad tule tegemisel sädemed langeda, siis on tule tegemine lubatud tuule kiirusega alla 5,4 meetri sekundis. See on nõrk tuul, mis paneb puude peenemad oksad liikuma.
5. Lõkkekohas peab olema vähemalt üks tule kustutamiseks mõeldud  esmane tulekustutusvahend – veega täidetud  ämber, voolik või käsikustuti. Sõltuvalt lõkke või muu küttekoldevälise tule suurusest tuleb vajadusel kasutusele võtta täiendavad tulekustutusvahendeid.
6. Lõkke tegemisel või grillimisel peab tagama järelevalve. Pärast tule tegemist või grillimist lastakse põlemisjäägid täielikult ära põleda, kustutatakse need veega või summutatakse need liiva või muu sellisega.

Tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasneb tulekahju või selle oht, näeb seadus ette süüdlasele karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühiku ehk  kuni 1200 eurot.