Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablite poole pöördub üha rohkem inimesi, kel probleemiks küberjälitamine.

Politsei- ja piirivalveameti veebikonstaablid on viimase kahe aasta jooksul nõustanud inimesi internetiturvalisuse teemadel enam kui 10 000 korral, sõnas veebikonstaabel Andero Sepp. Pöördumiste seast kerkib üha enam esile küberjälitamine, mis on ebaseadusliku jälitustegevuse vorm veebiruumis ja teostatav juhul, kui inimese veebikontod ei ole piisavalt turvatud. Küberjälitamine hõlmab teise inimese korduvat, varjatud ja tahtlikku jälgimist tehniliste vahendite abil, eesmärgiga koguda jälitatava kohta andmeid.

Levinud küberjälitamise vormiks on ka ilma nõusolekuta teise inimese e-kirjade või Facebooki sõnumite lugemine. Sepp märkis, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele ja ilma loata nende lugemine võib olla käsitletav sõnumisaladuse rikkumisena, mis on rahalise trahviga kriminaalkorras karistatav.

Eraviisiline jälitustegevus on iseäranis levinud probleemsete lähisuhete korral. Tõsisemate juhtumite korral paigutatakse selle teostamiseks teise inimese arvutisse või telefoni ilma tema loata spetsiaalne nuhkvara, millest kõige levinum on klahvinuhk. Klahvinuhk on varjatult töötav programm, mis salvestab kõik andmed, sealhulgas külastatud veebisaidid, eraviisilised vestlused ja paroolid, ning edastab kogutud andmed kindlale e-posti aadressile.

Kui eraviisilise jälitustegevuse eesmärk on ilma seadusliku õiguseta kogutud andmeid hiljem ka kasutada või töödelda – näiteks logides ebaseaduslikult hangitud paroolidega sisse teise inimese e-posti kontole ja saates selle kaudu välja kirju – võib tegu olla kriminaalkorras karistatav rahalise trahvi või kuni kolmeaastase vangistusega.

• Urmas Sardis: Senised poed jäävad, laiendamise käigus plaanis uued kaubamärgid •

KAUBANDUS • Kagukeskuse uus tartlasest omanik Urmas Sardis ütles, et plaanib keskusele juurdeehitist, praegu käivad otsingud uute kauplejate leidmiseks. Võru ASile Semuehitus kuulunud kaubanduskeskuse ostuhind oli tema sõnul üle nelja miljoni euro.

„Meile kuuluvad Rakvere Kroonikeskus, Tartu Sõbrakeskus ja nüüd ka Võru Kagukeskus,” ütles äripindade üürimisega tegeleva OÜ Kroonikeskus juht Urmas Sardis. Kaheksa aastat tagasi valminud Kagukeskus kuulus seni Võru ehitusettevõtja Meelis Munski firmale.

„Keskus toimib praegu hästi, äripinnad on täidetud, mingeid muutusi esialgu ei tule. Semuehitus jätkab ruumide haldamisega, olemasolevad poed jäävad alles,” lausus ligi 8000 ruutmeetri suuruse kaubanduskeskuse uus omanik. „Otsime uusi rentnikke, et muuta keskus mitmekesisemaks, plaanime alustada ka juurdeehitustöödega.”

Sardise sõnul tegeletakse praegu sellega, et leida uusi elujõulisi huvitavaid tooteid pakkuvaid üürnikke. „Võimaliku laienemise eesmärk oleks erinäolisuse ja kaubamärkide valiku suurendamine,” lausus ta. „Inimesi huvitab suurem sortiment tarbeesemeid, näiteks riided.”

Kagukeskuses on praegu ligi 50 üürnikku, sealhulgas Grossi Toidukaubad, Nordea/ Danskebank, Tele2, Telia, Elisa, Klick, ITEK Elektroonika, Pindi Kinnisvara, Peetri Pizza, Itella Smartpost, SHU, Lavex, Humana, Weekend, Ideaal Kosmeetika, Seppälä, DenimDream, Protten, SiljaSport, Maraton- Sport ja G4S.

Plaanitavas Kagukeskuse teises arendusetapis lisanduks ligi 10 000 ruutmeetrit suletud netopinda.

„Inimeste elatustase kasvab ja kohalik elukeskkond paraneb,” sõnas Sardis maakonnakeskuste tulevikku Tallinnaga võrreldes. „Ma ei usu lähiajal drastilisi muutusi, pigem hakatakse üha enam hindama inimväärset keskkonda ja Võrru tagasi tulema.”