ARVAMUS

Paistab nii, et mõrudalt naljatades tuleks öelda, et Eestis peavad kõik maksud jõustuma siis, kui need välja käiakse, sest muidu muutub valitsus väga aplaks. Nii on minemas automaksuga, mida esiotsa plaaniti koguda 120 miljonit eurot ja nüüd alates 2025. aastast hoopis 230 miljonit eurot aastas.

Võrumaa Teataja avaldas oma eelmises numbris uudise sellest, et rahandusminister Mart Võrklaev tuli avalikkuse ette täpsustatud automaksuga, mis ilmselgelt on suur löök paljudele inimestele, kellele auto on hädavajalik. Oleme varem kirjutanud, et ministrihärral pole õiget ettekujutust, milline on elu väljaspool Tallinna ja selle „kuldset ringi”, sest teadmise korral Eesti elust ei püüaks ta inimestest teha sunniga jalamehi.

Kiidame siinkohal opositsiooni, kes on aru saanud, et automaks lööb vaesemaid ja maal elavaid inimesi, samuti suurperesid. Vähemalt vastuseisus automaksule on opositsioon ühel meelel. Keskerakonna endine esimees Jüri Ratas tõi esile, et käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõus juba niigi mõjutab nii auto ostmist kui ka edasist ülalpidamist. Isamaa esimees Urmas Reinsalu rõhutas, et Võrklaeva plaan tähendab seda, et Eesti peredele muutub auto pidamine üle jõu käivaks, see halvab liikuvust ja vabadust ning tõstab elukallidust.

EKRE esimees Martin Helme toonitas, et automaks lööb peamiselt maapiirkondi, kus on vaja suuremat ja võimsamat autot, lööb suurperesid, kes ei mahu väiksesse autosse ära, ning vaesemaid inimesi, kes ei suudagi enam uuemat autot osta. See, kuidas Reformierakond üritab inimesi vaeseks teha, on juba muret tekitav.

Reformierakonna võimupartner Eesti 200 söandas viiksatada, et nad sooviksid automaksu eelnõu koalitsioonikaaslastega edasi arutada, kuna selles on murekohti. Eesti 200 ise on paras murekoht, sest kui Reformierakonnal on reitingutabelites veel küllalt ruumi kukkuda, on Eesti 200 piir käes ja nina peaaegu vastu riigikogu künnist.

Mida kaugemale keskuslinnadest, seda enam sõltuvad inimesed oma igapäevaelus autost. Ühistranspordile ei saa loota kahel põhjusel: bussipeatused on kaugel ja bussid ei liigu või siis harva ning ebasobivatel aegadel. Reformierakonna mõte sundida rahvast minema kondiaurule ja kaeramootorile võib olla roheoriginaalne, ent mitte jätkusuutlik.

Mitte ainult keskerakondlikud putinistid ei õõnesta eesti keele seisundit Eesti Vabariigis, vaid seda teeb kõige häbitumal kombel praeguse riigikogu võimuliit valitsuse mahitusel. Otsustage ise, näited on vaid sellest nädalast, mil riigikogu tuli kokku sügisistungjärgule.

Kolmapäeval kukkus riigikogus läbi Isamaa plaan seada kohalike omavalitsuste valimistel kandideerijatele konkreetne eesti keele oskuse nõue. Eelnõu eesmärk oli tagada, et kohalike volikogude töö toimuks eesti keeles. Valimistel kandideerivad isikud pidanuks oskama eesti keelt B2-tasemel. 54 häälega lükati eelnõu menetlusest välja.

Eelnõu oleks kindlustanud volikogude istungil eestikeelse asjaajamise tegelikkuses, mitte silmapetteks, nagu on viljeletud näiteks Narva volikogus, kus sisuline arutelu käib vene keeles.

Narvas suutsid keskerakondlased jälle ühe mütsi alla koguneda ja nende esimeseks teoks saab eesti keelele üleminekut toetanud linnapea Katri Raigi umbusaldamine. Raik söandas välja vahetada piirilinna haridusasutuste juhte, kelle riigikeele oskus ei vastanud nõuetele. Minevikku pöörduv Narva linnavolikogu maksab nüüd meerile kätte.

Keskerakonna vastne esimees Mihhail Kõlvart kuulutas, et eestikeelsele õppele üleminekuks pole plaani ega ressurssi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on kinnitanud, et mõlemad on olemas, ulatudes tagasi veel eelmise valitsuse aega. Palju aastaid eestikeelsele õppele ülemineku piduriks olnud Keskerakond paneb jälle täiega.

Võimuliit on riigikogus rakendunud võõrriikide huvide kaitsmisele. Kuidas teisiti mõista seda, et    kolmapäeval langes riigikogu menetlusest välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) algatatud eelnõu, millega oleks võetud Vene kodanikelt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääleõigus. EKRE soovis, et kohalikel valimistel oleks hääleõigus vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel. Noahoop selga sisejulgeolekule toimus hoolimata sellest, et oravast justiitsminister Kalle Laanet on rõhutanud vajadust võtta ära agressorriikide kodanike võimalus hääletada kohalikel valimistel.

Keeleoskuse nõude eelnõu mahahääletamine ei lõpeta võitlust selle eest, kuid nüüd tuleb see uuesti esitada ehk alustada nullist, ja seda olukorras, kus aeg pressib tagant, sest senise praktika kohaselt aasta enne valimisi neid puudutavaid seadusi ei muudeta, märkis riigikogus Isamaa fraktsiooni esimees Helir-Valdor Seeder. Au on Reformierakonnal ammu läinud, nüüd lähevad järele mõistus ja südametunnistus.