ARVAMUS

Selle nädala lõpus, 10. septembril peab Keskerakond Paides erakorralist kongressi, et valida erakonnale uus esimees, juhatus, aukohus. Alanud nädalat võib keskerakondlastele nimetada suureks moosimise nädalaks, kus mõlema esimehekandidaadi toetajad teevad viimaseid jõupingutusi, et kõhklevaid delegaate oma leeri meelitada. Avanev pilt räägib ülimalt tasavägisest rebimisest.

Tanel Kiike toetab pigem 365 delegaati, Mihhail Kõlvartit 354. Teadmata on 424 delegaadi eelistus. Kas emmal-kummal kandidaadil õnnestub ennast konkurendist lahti rebida? Teoreetiliselt on see võimalik väga kõva ja veenva ettekandega, mis vastase varju jätaks. Teiseks on moosimisnädal, kui palju kõhklevaid delegaate suudetakse ära veenda.

Rahvusringhääling (ERR) meenutas, et 2015. aastal võitis Edgar Savisaar Kadri Simsonit vaid 55 häälega. Kui meenutada, siis erakonnale sellest midagi head ei tulnud, et Savisaar niimoodi juhitooli külge klammerdus. Jüri Ratas sai viimati esimehe valimistel kolmandiku vastuhääli, mis näitas põletikku erakonnas, millega Ratas tegelema ei hakanud. Nüüd on olukord selline, kus kummalgi kandidaadil pole veenvat ülekaalu.

Kõlvarti toetusbaas on Saaremaa, Tartu ja eranditult Tallinna piirkonnad. Kiige toetuspind on laiem, haarates Hiiumaa ja suure osa Eestist. Ning siis on veel kahevahel Põhja-Eesti ja Võrumaa, kus otsustati toetada mõlemat kandidaati.

Kongressile on oodata 1143 delegaati, neist 883 tulevad piirkondadest. Peale selle on hääleõigus 165 volikogu liikmel, 65 asutajaliikmel ning delegaatidel Keskerakonna noorte-, nais- ja seenioride kogust, mis kõik saadavad kümme delegaati. Veel pole selge, kui palju delegaate võib kõrvale jääda tervislikel põhjustel, sest näiteks erakonna asutajad on kõik eakamad inimesed. Ilmselt korraldab erakond kongressipäeval delegaatidele bussitranspordi, et keegi sõiduvahendi tõttu tulemata ei jääks.

Kõige nirum võimalus Keskerakonnale on see, kui ükskõik kas Kiige või Kõlvarti valimisel osutub uus juhatus hoopis teise kandidaadi toetajaks ning hakkab esimehe tegevust blokeerima. Siis osutub hädavajalikuks korraldada uus erakorraline kongress. Mõistagi ei saa täielikult välistada sedagi, et erakond lõheneb ning rahulolematud asutavad uue partei. Kuna järgmisel esmaspäeval algab riigikogu sügisistungjärk, siis on Keskerakonnas selguse saamine vägagi    vajalik.

Head linnakodanikud, kooliteed alustavad lapsed ja nende pered! Head uut õppeaastat ja tegutsemislusti nii väikestele kui ka suurtele!

Varasügis on alati kõige põnevam nende jaoks, kes lähevad esimest korda lasteaeda, kooli või huvikooli või elavad kaasa oma lapse uuele algusele.  Põnev aasta seisab ees ka Võru linna haridusasutustel: koolidel on tarvis uuendada õppimise ja õpetamise sisu ning sellega seoses töökorraldust, lasteaiad edendavad järjest rohkem lapse arengut toetavat kasvukeskkonda. Oleme rõõmsad selle üle, et meie huvikoolid pakuvad lastele eneseteostuseks ja arenguks täiendavaid võimalusi. Huvihariduses kaasalöömine on lapsele suur koormus ja siinkohal on oluline, et pere toetaks lapse pingutusi. Tänu õpetajatele, tublidele lastele ja nende perede ning omavahelisele koostööle saame olla uhked, kui meie koolide tööd ja tulemusi märgatakse üle Eesti ja kaugemalgi. 

Haridusvaldkonna tegevusi algaval kooliaastal mõjutab kindlasti ka see, et Võru linn tähistab järgmisel aastal 240. sünnipäeva. Linna tulevik sõltub sellest, kui hästi meie lapsed ja noored ning nende pered end siin tunnevad. Võru on üha enam kujunemas lapsesõbralikuks linnaks, kus lapsi kasvatavad õnnelikud vanemad ja vanavanemad. Õnnetunne on igaühe jaoks isemoodi tähendusega, aga kindlasti hõlmab see ka seda, et igal lapsel ja perel oleks koht, kus elada ning puhas ja korras kodulinn, kus end teostada ja tunda, et ollakse osa kogukonnast. Kuuluvustunne on see, mida enamik meist kogeda igatseb. Tegutsemisvõimalusi ja ühtekuuluvust pakub peatselt uksed avav Võru Huub. Noored saavad end seal proovile panna ettevõtjatena või arendada oma ideid teostuseni, kasutada ruume kaugtöö või koolitöö tegemiseks, mõttetalgute pidamiseks ja muuks põnevaks.  

Veel mõni aasta tagasi küllaltki kaugena tundunud kultuurilise mitmekesisuse mõiste on saanud meile üha omasemaks: peaaegu kõikides õppeasutustes on võimalus abistada Ukraina sõjapõgenikest lapsi ja nende kohanemist Eesti eluga. Alates sügisest saavad Ukrainast pärit õpilased peale eesti keele õppimise võimaluse hoida ja säilitada oma emakeelt ja kultuuri – oleme loonud selleks vastavad võimalused. Võru on näidanud üles hoolivust võõrsilt tulnute suhtes, nagu ligi 80 aastat tagasi kogesid hoolimist need eestlased, kes pagesid okupatsioonivõimu eest võõrsile ja lootsid, et sealne kogukond nad omaks võtab. 

Nii nagu meie lasteaedadesse ja koolidesse tulevad uued lapsed ja õpilased, asuvad neisse tööle ka uued õpetajad. Iga uus inimene meie kõrval toob kaasa midagi uut, teeb midagi teistmoodi. Kui oleme piisavalt nutikad, suudame uuendustest parima üle võtta.  

Hoidkem ja säästkem seda, mis meil on: lapsi ja õpilasi, pühendunud pedagooge, korras koolimaju, toetavaid peresuhteid. Väärtustagem õppimist ja õpetamist. Õppimine on huvitav sellele, kes tahab kaasa mõelda.