ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA  62 > Mis mõttes elame rikkas riigis? Aga palun mõtelge kaasa. Värske uudis oli äsja valitsuselt , et konserveerime ära vanarauaks umbes 300 miljonit eurot maksva Auvere õlitehase, mida ei olevat tarvis! Uskumatu, et lasti ehitada tehas, millega ei ole midagi teha!?

Täna õhtul kaheksa aastat tagasi

Tasub meenutada, et täna õhtul, 7. novembril kaheksa aastat tagasi maandus Lennart Meri Tallinna lennujaamas riigifirma Estonian Air viimane lend ja varsti kuulutati välja pankrot. Miljonid lendasid tuulde. Ju siis ei olnud lennufirmat riigile tarvis. See ei ole aga tõsi, sest riik kutsus ellu uue lennufirma – Nordica.

Homme kaheksa aastat tagasi

Homme möödub kaheksa aastat, mil samast lennujaamast startis rahvusliku lennufirma Nordic Aviation Group lennuk. Täna teame, et ka selle riigi juhitava lennufirma tiibade all ei olnud Eesti õhk ja koduriigile teeniti aasta esimese üheksa kuuga 12 miljonit kahjumieurot.

Kolm olevat kohtu seadus!? Kas kuulutatakse välja nimekonkurss kolmandale lennufirmale?

Lõunaeestlastel teeb see kõik meele väga kibedaks, kahju rahast, kahju riigist, kust ei ole võtta kompetentseid juhte, et elus hoida oma lennufirmat. Selle asemel otsustati, et maksustatakse maad mööda liikuvad autod. Kas automaksuga kogutud miljoneid oskab riik asja ette kasutada? Kas saab ja kaua saab riiki juhtivaid poliitikuid uskuda?

Kindel on sõita Riiga ja lennata airBalticuga, seda väga paljud eestlased teevadki. Eks meie poliitikute mitmed otsused ongi pannud Läti poole sõitma ja sinna raha viima. airBaltic saab mõne aasta pärast 30aastaseks.

Mis riigis veel üle jääb?

Kui Kirde-Eestis jääb üle 300miljoniline õlitehas, siis Kagu-Eestis ei ole midagi teha miljoneid maksva Koidula piirijaamaga!?

Uskumatu, kuid üks vangla on ka ülearu ehitatud. On kuulda, et vanglakonge tahavad rentida inglased. Üle jääb ka koolimaju. Üle ei jää riigil raha näiteks õpetajate palkadeks, päästeametile redelautode ostmiseks, hooldekodudele, maanteedele … Paras teema ei ole ka kuluhüvitiste teema, sest 101 pead ei suuda ära otsustada. Mis siis muudest lihtrahvast ehk maksumaksjaid puudutavatest teemadest rääkida.

Kaido Saarniit Pirita linnaosa vanem (Keskerakond), endine politseiametnik

Järgmise aasta riigieelarve seletuskirjast on lugeda, et suurendatakse politseihariduse õppekohtade arvu ning väljaõppe mahtude suurendamiseks eraldatakse lisaks 2,5 miljonit ja alates 2025. aastast 5,5 miljonit eurot. Lisamiljonid on ette nähtud ka tasemeõppe ja täiendkoolituse korraldamiseks ning usaldusväärsete, asjatundlike ja pühendunud töötajate arendamiseks.

Eeltoodu on tõepoolest positiivne, kuid kahjuks on üks asi noored välja õpetada, teine asi neid valitud erialal töötamas hoida. Eelarvega tutvudes tundub, et Reformierakonna juhitud valitsus ühe käega annab ja teise käega võtab.

Kui noor inimene on saanud väljaõppe – olgu siis politseiametnik või päästja –, siis tema ootus on valitud erialal tööle asuda ja vääriliselt tasustatud saada, et alustada iseseisvat elu. Kahjuks ei ole eelarve koostamisel sellele mõeldud.

Palgatõus koondamiste arvelt

Reaalsus on paraku selline, et politseis on vakantseid ametikohti just kõige rohkem patrullis, kuhu noor ametnik asub pärast kooli lõpetamist tööle. Patrullametniku töö on vahetu, just see, mis tagab elanike turvatunde. Praegu on patrullametniku brutopalk Tallinnas umbes 2000 eurot, mis kindlasti ei taga noorele ametnikule sotsiaalset turvatunnet. Samas julgen väita, et järgmise kahe aasta jooksul ei ole oodata ka politseis märgatavat palgatõusu, mille tulemuseks on nende noorte ametnike politseist lahkumine. Selle sissetulekuga pole võimalik ära elada, arvestades, millised maksutõusud on meid kõiki ees ootamas.

Teine võimalus on, et PPA leiab järgneva kahe aasta jooksul sisemiste ümberkorralduste käigus raha, et ametnike sissetulekuid tõsta, kuid selline võimalus saab tekkida vaid koondamiste arvelt. Sellise lahenduse korral tekib küsimus: kui ametikohti vähendatakse, siis millistele kohtadele koolitatakse uusi kadette?

Kõige suurem osakaal politseist lahkujate seas on eripensioni välja teeninud ametnikel. Arvestades asjaolu, et alates 2020. aastast tööle asuvatel noortel enam eripensioni saada pole võimalik, võib praegune olukord muutuda nii, et ka noored ametnikud, kes makstava töötasuga hakkama ei saa, lahkuvad politseist.

Kuigi politseihariduse õppekohtade arvu suurendamine on positiivne, oleks pidanud valitsus keskenduma praegu töötavate politseiametnike elamisväärse sissetuleku tagamisele. Praegu on veel organisatsioonis tööl ametnikke, kellel on õigus eripensionile ning nemad kannatavad selle olukorra hambad ristis ära, töötades ettenähtud aastad eripensionini. Noored, kellel see võimalus tulevikus puudub, otsivad kindlasti lisatööd või lahkuvad organisatsioonist.

Minister lükkas tagasi Tallinna abikäe

Hästi ilmestab valitsuse saamatust ja tahte puudumist Kopli päästekomando sulgemine. 2024. aasta eelarve seletuskirjast lähtub, et „Eesti on valmis toime tulema erinevate kriisidega. Elutähtsate teenuste toimimine on tagatud igal ajal. Loodud on senisest paremad eeldused, et kriisidest põhjustatud kahjud oleksid riigile ja elanikele võimalikult väikesed”. Ometi on siseministeerium võtnud vastu otsuse, et päästekomando on vaja sulgeda kokkuhoiu eesmärgil, hoolimata Tallinna linna pakkumisest toetada rahaliselt Kopli komando säilimist.

Kahjuks on see kõlanud kurtidele kõrvadele. Eesti elanike turvalisus tuuakse pigem ohvriks poliitilistele eesmärkidele, kui välja pakutud abikäsi Tallinna linna poolt vastu võetakse. Siinkohal jääb mulje, et siseminister Lauri Läänemets lihtsalt täidab Reformierakonna juhitud valitsuse suuniseid ja nagu sotside puhul tavaline, puudub neil selgroog, et seista elanike huvide eest.

Reformierakond on välistanud, et Keskerakonna juhitud linnavalitsus lahendaks nende poolt kokku keeratud jama ning neile on teisejärguline Põhja-Tallinna elanike turvatunne.

Kokkuvõttes saab öelda, et praegune valitsus ei mõtle Eesti elanike sisejulgeolekule, sest need otsused, mis võetakse vastu 2024. aasta eelarvega, on lühinägelikud ning sisejulgeolekut nõrgestavad.