ARVAMUS

Streiginädala alguses andis rahandusminister oma kolleegile haridusministrile nõu kasutada õpetajate palgatõusuks ära eelmisest aastast kasutamata jäänud 14 miljonit eurot, et selle rahaga streik lõpetada.

Haridusminister Kristina Kallas andis sirge seljaga vastuse, et ei toeta soovitust, kuna  see raha on suunatud teaduse baasrahastusse ja grantideks. Teisisõnu ajaks selle raha liigutamine tülli õpetajad ja õppejõud ning teadlased. Ministri sõnul võiks raha tulla avaliku sektori preemiatest. Riigiametnikud solvusid nagu riigikogulasedki, keda president vastuvõtule ei kutsunud. Siit aimub, et riigitöötajad on samuti sada protsenti harjunud, et preemiaraha peab tulema.

Kuhu me oleme jõudnud? ETV saates „Impulss” ütles peaminister, et ei saa kuskilt oma valitsuse ametnikelt debatiks vajalikke õpetajate palganumbreid!? Uskumatu! Oskamatus kokku leppida! Hariduskriisist on saanud usalduskriis, mis võib kasvada järjest tõenäolisemalt valitsuskriisiks. Esimest korda tuli jutuks ka koolijuhtide palk, mis peaks olema ligemale 4000 eurot.

„Õpetajatele raha leidmine on nagu valuvaigisti andmine valu põhjusi välja selgitamata. Plaastri panemine,” ütleb peaminister. On soovitatud raha võtta riigikogulaste kuluhüvitistelt!? See on seadusvastane. Riigikogulased võiks ju annetada! Sisulist tööd on tehtud vähe. Usinalt on valitsus toonud päevakorda Läti õpetajate palga, et sedasi piinlikku olukorda teistele rööbastele juhtida. Piinlik tõesti.

30. jaanuaril on koalitsiooni laiem arutelu, mis võib viia koalitsiooni lagunemiseni. Peale selle küsitakse, kuidas kätleb presidendiga ja lööb otse-eetris tantsu peaministri vene äri ajav abikaasa. Üle peaministri huulte on libisenud ka sõnad, et kas ma ise presidendi vastuvõtule lähengi!?

/Täna tõuseb Võrus päike kell 8.29 ja loojub 16.20. Päeva pikkus on 7,51 tundi./

Homme on taliharjapäev, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Kas me siis ülehomme hakkamegi astuma kevade ja jaanipäeva poole?

Küllap jaanipäevale viitamine ei meeldi talispordialade sõpradele. Ja õigustatult, sest näiteks 15. jaanuaril stardib suusatajate ja terviseradade projekt, kus tippsuusatajad ja kümned treenerid annavad üle Eesti lastele ja harrastajatele nädala jooksul tasuta suusatunde. Asko Saarepuu suusatund on esmaspäeval kell 18.15 Kubjal. Lastele annab suusatunni Kertu Ränkel laupäeval, 20. jaanuaril kell 11 ja kell 12. Tasub igal juhul osa võtta!

14. jaanuari taliharjapäevast me mööda ei saa. Homme peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg siiski kevade poole. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamisega. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema.

Homse taliharjapäeva tähistamine toob tervist ja õnne eelkõige meestele, aga ka seakasvatajatele ja ka tervele perele. Kui taliharjapäeval paistab niigi palju päikest, et mees jõuab ratsahobuse selga hüpata, on eeloleval aastal mehed terved ja tublid. Eestlane on läbi aegade vähese jutuga rahvas olnud, kelle lühikestes vanasõnades peitub võimas jõud ning elutarkus. Loe vanarahva ütlusi ja vaata, kas oled öelduga nõus. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom. Pärast talveharja murdumist pühapäeval hakkavad omavahel võitlema talve esimesel poolel jõudu kogunud pakane ja kevadtalve sooja südamega päike.

Taliharjaks peavad pooled suvel tehtud kasevihtadest läbi viheldud olema. Tavaliselt on mõned ikka üle, seega on nüüd paras aeg sõbrad saunaõhtule kutsuda ja üleliigsed ära vihelda. Jah, ja tagatipuks tasub sügavkülmikust üle vaadata, kas kolmandik kappi on tühi. Kui ei, siis kinkige moose tuttavate lastega peredele.

Eestlased on aja kulgu määratlenud lugunädalate kujul, mis hõlmavad terve aasta. Mõtteainet peaks pakkuma teadmine, et eestlastel on talveajaks seitse kuud ja suveajaks ainult viis kuud. Optimismi toetab rahvatarkus, et kui tundub kõik olema kadunud, jääb siiski alati alles tulevik.

/Täna tõuseb Võrus päike 8.47 ja loojub 15.55. Päeva pikkus on 7,08 tundi./