ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA 52 > Homme möödub kuu aega valimistest. Mis on meile selgeks saanud? Kui enne 5. märtsi anti lubadusi, siis pärast valimisi oli esimene info, et raha on vähe ja isegi nii vähe, et tuleb kasutusele võtta kärpekirves. Päevakorda tuli ka abieluvabadus ja vihakõne, nagu need oleksid väga põletavad teemad.

Uus riigikogu koguneb 10. aprillil kell 14.

Eelarvepirukas

Meenub vana nali, kus jutuks moosi- ja lihapirukas ning selgitus, et vahe tegemine on imelihtne, sest lihapiruka sees on liha ja moosipiruka sees moos.

Nüüd selgus, et eelarvepiruka sees polegi piisavalt raha!? Tuleb kärpida ja väga palju tuleb kärpida. Numbrid on erinevad, kuid jutt käib miljardist pluss/miinus. Lubadus makse mitte tõsta on ununenud. Räägitakse maamaksust, automaksust …

Süüdi Eesti Energia juhatus!?

Värskeim konflikt suunati Eesti Energia ametist lahkuvale juhatusele, kes saavad kuldse käepigistuse, mis on kokku üle poole miljoni euro. Kes oli aga selliste summadega lepingu sõlmija? Selle taga on rahandusministeerium ja varasem minister Keit Pentus- Rosimannus, kes suruti jõuga ELi kontrollikotta, kus põhipalk 23 404 eurot. Vahemärkusena olgu lisatud, et kas tõesti on meie rahandusministri koht ostetav, sest spekuleeritakse, et järgmine rahandusminister on Joakim Helenius, kes olevat sel eesmärgil kandnud Eesti 200 arvele 140 000 eurot!?

Miks peaksid olema süüdi juhatuse liikmed, kui rahandusministeerium nendega sellised lepingud sõlmis?

Eripensionitega kombineerimine

Valimiste järel lahvatas skandaal, mis sõlmis lahti politseijuhi ja kaitsepolitsei juhi kolm aastat kestnud vaidluse, kus teemaks eripensionid.

PPA juht Elmar Vaher korraldaski nii, et kolleeg Eerik Heldna saaks eripensioni ja politseijuhi ametipensioni, mis on üle 2000 euro kuus. Et Eerik Heldna on noor mees, siis võib sellise omameheliku kingituse väärtus küündida poole miljoni euro kanti. Kahtlustatakse, et selliseid kombinatsioone on teisigi. Kuldsed kolleegisuhted maksumaksja taskust!

Eesti Pank äpardus

Möödunud nädalal lipsas uudistest läbi mitte isegi ühe reaga, vaid mõne sõnaga, et Eesti Pangal oli aegade ebaõnnestunuim aasta. Ainukesena võttis teema üles Eesti Ekspress nr 13 (29. märts 2023), kus kuuendal leheküljel on pealkiri „Eesti Pank kaotas võlakirjadega iga päev 430 000 eurot”.

Kirjas on, et Eesti Pank sai mullu kehvade investeeringute tõttu 157 miljonit eurot kahju, mis aasta peale laiali jaotades teeb igapäevaseks kahjuks üle 430 000 euro.

Milline on esimese-teise klassi laps ranitsaga?

Kujutage ette seitsme-kaheksa-aastast maalast suure ranitsaga kooli minemas. Koolibuss koduukse ette ei sõida, minna tuleb näiteks 900 meetrit, nagu see mõneski kodus on. Sajab vihma, tuul rebib, kruusatee on lompe täis … Kui see teil õnnestub, siis mõelge, mida toob endaga kaasa väikeste maakoolide sulgemine, sest pole raha. Rõuge vald näiteks ragistab ajusid, mida järgmise aasta 1. aprilliks ette võtta siin pealinnast kaugel Lõuna-Eestis.

Nüüd aga meenutage, mida kirjutise alguses lugesite, kuidas lendavad sajad tuhanded ja miljonid. Selle kõrval on Rõuge mured nagu peenraha. Ainuüksi Eesti Panga nädalane (5 x 430 000 = 2 150 000 eurot) kahjuraha lahendaks Rõuge valla probleemid lausa kuhjaga ja jääks ülegi. Saaks jaanipäeval preemiatki maksta.

Seda kirjutise pealkiri tähendabki, et saab küll ühes katlas (riigis) erinevaid suppe keeta. Lõuna-Eesti äärealal on supp lahja, kuid üleval Põhja-Eestis on supp rammus, nii et pane või lusikas püsti.

Miks? Kas 10. aprillil kogunevad 101 riigikogulast oskavad vastata? Kas nad üldse tahavad vastata?

Haige(tervise)kassa

Hea seegi, et haigekassast sai 1. aprillil tervisekassa. Aga äkki on see nali!?

Pühapäevased parlamendivalimised tegid võrulastele seda, mida osa linlasi oli oodanud ja mingi osa kartnud. Valijad andsid linnapea Anti Allasele pääsme riigikokku. Allas polegi varjanud, et olles aastaid töötanud Võru meerina, on ta jõudnud kas lae või seinani, millest läbi minemine ei ole lihtne ja kas tarvilikki. Ta pole varjanud plaani, et sooviks oma võimeid proovida Toompeal, sest lihtsalt on asju, mida ei saa regiooni heaks muud moodi liikuma kui olles riigikogu liige. Allase loosung lubas Kagu-Eesti hääle teha kuuldavaks Tallinna võimukünkal ja see võimalus tal peatselt avanebki.

Ent uut lehekülge pöörates peab linnapea mõtlema, kuidas lõpetada pooleliolev ja kes hakkab Võru linna poliitilist kroonikat edasi kirjutama. Sisuliselt said kolm Võru linnavolikogu liiget mandaadi riigikokku: Rain Epler EKRE-st, Anti Haugas Reformierakonnast ja linnavolikogust linnapea toolile lähetatud Anti Allas sotside hulgast.

Tänu kahe tooli seadusele võivad nii Epler kui Haugas jääda volikokku ja jagada oma aega kahe esinduskogu vahet. Näiteks Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikogu liige Andres Metsoja istub kahel toolil ja pole hemorroide veel kurtnud. Kui Haugas peaks otsustama pühenduda vaid tööle riigikogus, asub volikokku asendusliige, kes siiski ei saa automaatselt volikogu esimeheks.

Võru linnavõimu reguleerib koalitsioonilepe ja selle kohaselt mehitab Reformierakond volikogu esimehe koha ning see tuleb leida oma fraktsioonist. Koalitsiooni häältega pole uue esimehe kinnitamine probleem. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna päralt on linnapea tool, millele võib kutsuda parteikaaslase väljastpoolt tingimusel, et too saab volikogu enamuse toetuse. Seega peab uue linnapea kandidaat olema võimuliitlastele meelt mööda.

Veel üks, aga üsna hüpoteetiline võimalus oleks avada koalitsioonilepe uuteks läbirääkimisteks ja mängida valitavad kohad erakondade vahel ringi. Sellel ei ole suurt mõtet, kuna sotsiaaldemokraadid tegid viimatistel kohalikel valimistel nii tugeva tulemuse, et linnapea koht on õigusega nende päralt.

Seega ei tohiks linnapea vahetumine Võrus probleeme tekitada, aga, nagu vanarahvas ütleb: mine sa isahane tea. Võrumaa Teatajaga rääkinud inimesed olid seda meelt, et Anti Allase nr 46 kingadesse sobiva jalasuurusega kandidaati polegi kõige lihtsam leida.