ARVAMUS

Eile hommikul esimest korda märgatud udu viis mõtted sellele, et iga suvi saab kord otsa ja Eestis on seda aega eriti lühidalt. Maantee ääres oli paljudel heinamaadel näha heinarulle ja silopalle. Osa koristatud viljapõldudest ootas sahka, mõnel pool paistsid juba uue külvi ootuses põllud. Mitmel pool lokkas päris kenasti mais, mis annab lootust, et ehk lubab suve teine pool koguda sellegi osa loomasöödast, mille põud ära võttis.

Läinud nädalavahetus oli ette arvatult sündmusterohke. Elamusest jäid ilma vaid need, kes ei osanud valikut teha. Pärnus hullutus tänavatantsuõhtul suurt inimhulka Modern Talking, Haapsalus oli 90 toitlustajaga Suur Toidutänav, millele järgnes kohe Suur Perepäev.

Rally Estonia tõigi esmastel hinnangutel Lõuna-Eestisse oma 40 000 huvilist, kes kõik jätsid midagi siinsete toitlustajate, joogimüüjate ja majutajate kaukasse. Väidetavalt sattunud kuldsest lõimest ühtteist Võrumaalegi, sest nagu juba kirjutatud, kui juba ollakse Lõuna-Eestis, siis vaadatakse siin ka veidi rohkem ringi.

Korraldajate hoog ei rauge ja täna lähevad käima nädala lõpuni kestvad Saaremaa Ooperipäevad. Viljandis algab kohe pärimusmuusikafestival jne.

Seda, et suvi hakkab otsi kokku tõmbama, märkab suvituslinnades sellest, kui lahkuvad Soome perepuhkajad, sest lapsed peavad varsti kooli minema. See on tuntav indikaator. Kui suurem suvitajatesumm on lahkunud, algab eestlase puhkus. Kellel on veel puhkusepäevi jäänud või kes ei ole siiani saanud mahti puhata, tasub selleks kulutada augusti teine pool. Ilmad on jätkuvalt suvised, mere- ja järvevesi soe ning trenditundlikud suveteenindajad lasevad juba veidi hinnast alla, et siinne rohkem hinda vaatav klient suvest oma osa saaks.

Need, kes on puhanud augustis või veelgi enam septembri poole, ütlevad, et selles aastaajas on samuti oma võlu ning teravam silm hakkab märkama läheneva sügise esimesi tundemärke. Sumedatesse suveöödesse jätkub endiselt veel kontserte, sest armastatud artistid teevad „järelnoppimist”.

Jutt läks kuidagi nostalgiliseks, justkui olekski suvehooaeg 2023 juba möödas. Ei veel! Eestlase puhkus on alles ees. Kui keegi varem kippuski Euroopa praeahju, siis nüüd on õige aeg puhata kodumaal. Näiteks avastada Võrumaad …

Kolmapäeva hommikustest kommentaaridest Eesti meedias kippus jääma mulje, et NATO tippkohtumine Vilniuses on kui mitte läbi kukkunud, siis ebaõnnestunud. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu nimetas Vikerraadios Vilniuses toimuvat munemiseks. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius pidas ebamäärasust Ukraina liitumisperspektiivis NATOga Venemaale sobivaks. Rainer Saks tõdes, et läänel pole visiooni Ukraina sõja järgses julgeolekusüsteemis jne.

Laialdaselt kommenteeriti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi emotsionaalset säutsu, kus ta nimetas teadet NATO väljavaate kohta absurdseks. Kõige paremini määratles meeleolud Rahvusringhäälingu reporter Epp Ehandi, et hinnang tippkohtumisele sõltub hinnangu andjast.

Neljapäevaks olid kired vaibunud ja saab öelda Joosep Tootsi kombel: hea, et niigi läits! Ukraina lootis Vilniuses kuulda midagi tähtajalaadset, millal nad võiksid saada NATOsse, aga nii konkreetseid lubadusi pole kellelegi kunagi antud. Zelenskõigi nentis rahunenult, et sõja ajal allianssi ei saa. Balti riigid hindasid Ukraina osas saavutatut heaks kompromissiks, Poola president pidas seda ebapiisavaks. Küllap jõuavad analüütikud peatselt järeldusele, et enamat ilmselt poleks olnud võimalik saavutada.

Oluline on, et NATO liitlasteni viidi järjekordselt tõdemus, et allianssi kaitsesse tuleb panustada rohkem raha. Veelgi olulisem on, et Türgi president lubas hoolitseda oma parlamendis selle eest, et Rootsi NATOsse astumine saaks ratifitseeritud. Eestile ja teistele Balti riikidele tähendab see tugevamat seljatagust teisel pool Läänemerd. Kõige olulisem oli regionaalsete kaitseplaanide heaks kiitmine.

Zelenskõi viis Kiievisse kaasa selgesõnalise kinnituse, et Ukraina on NATO liikmelisuse teel. Vähemalt sama oluline või isegi olulisem oli G7 tööstusriikide otsus luua mehhanism, mis tagab Ukrainale pikaajalise sõjalise abi. Ukraina sõjalise võimekuse tõstmisele panid taas õla alla nii Austraalia kui Jaapan. Selgeks said riigid, kus hakkab toimuma Ukraina pilootide väljaõpe lendamiseks hävitajatel F-16. Need on küll kallid relvad, aga on vaid aja küsimus, millal moodsad hävitajad jõuavad Ukraina õhuväe relvastusse. Vene välisminister Sergei Lavrov juba hoiatas, et F-16 andmine Ukrainale on tuumaoht. Kui Venemaad valitsevale sõjakurjategijale peaks antama objektiivne pilt Vilniuses toimunust, võiks ta aru saada, et lips on kaunikesti läbi.