ARVAMUS

Ühele Eesti karikaturistil (väga võimalik, et Romulus Tiitusel) on pilt, millel kübarakese, kepi ja ristiga lauluraamatuga vanaproua meenutab: „Tüdrukuna olid need mulle munadepühad. Neiuna kevadpühad ja alles nüüd usupühad“. See tundub olevat lihavõttepühade (ülestõusmis- ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, munadepühad) päris täpne määratlus.

Kirikukalendris eelneb ülestõusmispühadele vaikne nädal, mis tähistab Jeesuse ristisurma ja selleni viinud sündmusi. Vaikne nädal on kristlikus kombestkus sõna otseses mõttes vaikne, samuti mõtlik ja leinaline. Ülestõusmispühad on suur rõõmuaeg, sest Kristus tõuseb surnust üles ja lunastab inimesed.

Ülestõusmispühad on kirikukalendri suurimad, kuid seda ennekõike õigeusu kirikus. Katoliku ja protestantlikus kirikus on tähtsamad jõulud.

Kuigi paljudes riikides on ülestõusmispühad riigipühad, erineb nende pikkus riigiti. Eestis on riigipüha vaid suur reede enne ülestõusmispühi (7.04.) ja ülestõusmispühade esimene püha (9.04.). Ülestõusmispühade teist püha pole riigikogu raatsinud riigipühaks kuulutada põhjendusega, et meil on kirik ja riik lahus ning Eesti pole kristlik riik. Nii väidab Vikipeedia, kuid vaadates, mis riigis toimub, siis kristlikust ligimesearmastusest oleme küll kaugel.

Katoliku ja õigeusu kirikus lõppeb lihavõtetega paast ja võib taas liha süüa (liha võtta). Traditsioonilised on muna- ja piimatoidud, neist tuntuim pasha. Kes usub värvidesse, siis katoliku traditsiooni järgi on ülestõusmispühade värv valge, õigeusklikel punane.

Levinud on komme mune värvida. Nõukogude ajal olid defitsiit nii valged munad kui munavärvid, seetõttu kasutati värvilisi lõngu, kuivatatud sibulakoori ja puulehti, mis andsid ilusa mustri. Mune kingiti lähedastele ja sõpradele ning neid koksiti. Teadagi võitis see, kelle muna ots jäi terveks.

Lastele räägiti juttusid lihavõttejänesest, kes peidab öösel majja või aeda mune või maiustusi. Munadepühade ajal sündinutele räägiti, et lihavõttejänes tõi. Ikkagi mingi vaheldus kurejuttudele!

Lõuna-Eestis pandi pühade ajaks püsti kiik, sest talvine kiikumiskeeld oli lõppenud. Põhja-Eestis asetati keskelt kiigena toetuspunktile plank, mille mõlemasse otsa seisti ja püüti kordamööda nii õhku hüpata, et taas lauaotsale maanduda. Juhtus, et teise mehe hüppest tõusnud laud tabas teatud kohta ja siis olid täielikud munadepühad. Igal juhul tõid lihavõtted suurt kevadet lähemale, mida soovime oma lugejatele!

KALEVI ALT VÄLJA 52 > Homme möödub kuu aega valimistest. Mis on meile selgeks saanud? Kui enne 5. märtsi anti lubadusi, siis pärast valimisi oli esimene info, et raha on vähe ja isegi nii vähe, et tuleb kasutusele võtta kärpekirves. Päevakorda tuli ka abieluvabadus ja vihakõne, nagu need oleksid väga põletavad teemad.

Uus riigikogu koguneb 10. aprillil kell 14.

Eelarvepirukas

Meenub vana nali, kus jutuks moosi- ja lihapirukas ning selgitus, et vahe tegemine on imelihtne, sest lihapiruka sees on liha ja moosipiruka sees moos.

Nüüd selgus, et eelarvepiruka sees polegi piisavalt raha!? Tuleb kärpida ja väga palju tuleb kärpida. Numbrid on erinevad, kuid jutt käib miljardist pluss/miinus. Lubadus makse mitte tõsta on ununenud. Räägitakse maamaksust, automaksust …

Süüdi Eesti Energia juhatus!?

Värskeim konflikt suunati Eesti Energia ametist lahkuvale juhatusele, kes saavad kuldse käepigistuse, mis on kokku üle poole miljoni euro. Kes oli aga selliste summadega lepingu sõlmija? Selle taga on rahandusministeerium ja varasem minister Keit Pentus- Rosimannus, kes suruti jõuga ELi kontrollikotta, kus põhipalk 23 404 eurot. Vahemärkusena olgu lisatud, et kas tõesti on meie rahandusministri koht ostetav, sest spekuleeritakse, et järgmine rahandusminister on Joakim Helenius, kes olevat sel eesmärgil kandnud Eesti 200 arvele 140 000 eurot!?

Miks peaksid olema süüdi juhatuse liikmed, kui rahandusministeerium nendega sellised lepingud sõlmis?

Eripensionitega kombineerimine

Valimiste järel lahvatas skandaal, mis sõlmis lahti politseijuhi ja kaitsepolitsei juhi kolm aastat kestnud vaidluse, kus teemaks eripensionid.

PPA juht Elmar Vaher korraldaski nii, et kolleeg Eerik Heldna saaks eripensioni ja politseijuhi ametipensioni, mis on üle 2000 euro kuus. Et Eerik Heldna on noor mees, siis võib sellise omameheliku kingituse väärtus küündida poole miljoni euro kanti. Kahtlustatakse, et selliseid kombinatsioone on teisigi. Kuldsed kolleegisuhted maksumaksja taskust!

Eesti Pank äpardus

Möödunud nädalal lipsas uudistest läbi mitte isegi ühe reaga, vaid mõne sõnaga, et Eesti Pangal oli aegade ebaõnnestunuim aasta. Ainukesena võttis teema üles Eesti Ekspress nr 13 (29. märts 2023), kus kuuendal leheküljel on pealkiri „Eesti Pank kaotas võlakirjadega iga päev 430 000 eurot”.

Kirjas on, et Eesti Pank sai mullu kehvade investeeringute tõttu 157 miljonit eurot kahju, mis aasta peale laiali jaotades teeb igapäevaseks kahjuks üle 430 000 euro.

Milline on esimese-teise klassi laps ranitsaga?

Kujutage ette seitsme-kaheksa-aastast maalast suure ranitsaga kooli minemas. Koolibuss koduukse ette ei sõida, minna tuleb näiteks 900 meetrit, nagu see mõneski kodus on. Sajab vihma, tuul rebib, kruusatee on lompe täis … Kui see teil õnnestub, siis mõelge, mida toob endaga kaasa väikeste maakoolide sulgemine, sest pole raha. Rõuge vald näiteks ragistab ajusid, mida järgmise aasta 1. aprilliks ette võtta siin pealinnast kaugel Lõuna-Eestis.

Nüüd aga meenutage, mida kirjutise alguses lugesite, kuidas lendavad sajad tuhanded ja miljonid. Selle kõrval on Rõuge mured nagu peenraha. Ainuüksi Eesti Panga nädalane (5 x 430 000 = 2 150 000 eurot) kahjuraha lahendaks Rõuge valla probleemid lausa kuhjaga ja jääks ülegi. Saaks jaanipäeval preemiatki maksta.

Seda kirjutise pealkiri tähendabki, et saab küll ühes katlas (riigis) erinevaid suppe keeta. Lõuna-Eesti äärealal on supp lahja, kuid üleval Põhja-Eestis on supp rammus, nii et pane või lusikas püsti.

Miks? Kas 10. aprillil kogunevad 101 riigikogulast oskavad vastata? Kas nad üldse tahavad vastata?

Haige(tervise)kassa

Hea seegi, et haigekassast sai 1. aprillil tervisekassa. Aga äkki on see nali!?