ARVAMUS

Kolmapäeva hommikustest kommentaaridest Eesti meedias kippus jääma mulje, et NATO tippkohtumine Vilniuses on kui mitte läbi kukkunud, siis ebaõnnestunud. Julgeolekuekspert Meelis Oidsalu nimetas Vikerraadios Vilniuses toimuvat munemiseks. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius pidas ebamäärasust Ukraina liitumisperspektiivis NATOga Venemaale sobivaks. Rainer Saks tõdes, et läänel pole visiooni Ukraina sõja järgses julgeolekusüsteemis jne.

Laialdaselt kommenteeriti Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi emotsionaalset säutsu, kus ta nimetas teadet NATO väljavaate kohta absurdseks. Kõige paremini määratles meeleolud Rahvusringhäälingu reporter Epp Ehandi, et hinnang tippkohtumisele sõltub hinnangu andjast.

Neljapäevaks olid kired vaibunud ja saab öelda Joosep Tootsi kombel: hea, et niigi läits! Ukraina lootis Vilniuses kuulda midagi tähtajalaadset, millal nad võiksid saada NATOsse, aga nii konkreetseid lubadusi pole kellelegi kunagi antud. Zelenskõigi nentis rahunenult, et sõja ajal allianssi ei saa. Balti riigid hindasid Ukraina osas saavutatut heaks kompromissiks, Poola president pidas seda ebapiisavaks. Küllap jõuavad analüütikud peatselt järeldusele, et enamat ilmselt poleks olnud võimalik saavutada.

Oluline on, et NATO liitlasteni viidi järjekordselt tõdemus, et allianssi kaitsesse tuleb panustada rohkem raha. Veelgi olulisem on, et Türgi president lubas hoolitseda oma parlamendis selle eest, et Rootsi NATOsse astumine saaks ratifitseeritud. Eestile ja teistele Balti riikidele tähendab see tugevamat seljatagust teisel pool Läänemerd. Kõige olulisem oli regionaalsete kaitseplaanide heaks kiitmine.

Zelenskõi viis Kiievisse kaasa selgesõnalise kinnituse, et Ukraina on NATO liikmelisuse teel. Vähemalt sama oluline või isegi olulisem oli G7 tööstusriikide otsus luua mehhanism, mis tagab Ukrainale pikaajalise sõjalise abi. Ukraina sõjalise võimekuse tõstmisele panid taas õla alla nii Austraalia kui Jaapan. Selgeks said riigid, kus hakkab toimuma Ukraina pilootide väljaõpe lendamiseks hävitajatel F-16. Need on küll kallid relvad, aga on vaid aja küsimus, millal moodsad hävitajad jõuavad Ukraina õhuväe relvastusse. Vene välisminister Sergei Lavrov juba hoiatas, et F-16 andmine Ukrainale on tuumaoht. Kui Venemaad valitsevale sõjakurjategijale peaks antama objektiivne pilt Vilniuses toimunust, võiks ta aru saada, et lips on kaunikesti läbi.

Pärast riigikaitsenõukogu koosolekut toimunud pressikonverentsil küsis Kuku raadio toimetaja Timo Tarve president Alar Kariselt valitsuse umbusaldusavaldusega seotud seaduste jõustamise kohta. Karis vastas, et just allkirjastas need kaheksa seadust enne riigikaitsenõukogu. Ajakirjaniku küsimus oli riigipeale soodne võimalus avalduseks ja oma arvamuse avaldamiseks selle kohta, mis kevadistungjärgul riigikogus toimus.

Karis tunnistas, et temas tekitas kõhklusi nii mitme eelnõu sidumine valitsuse usaldushääletusega. Ta möönis, et põhiseadus annab selleks võimaluse, iseasi on, millal selle kasutamisega minnakse liiale.

Karis hoiatas, et kui valitsus hakkab kõiki eelnõusid siduma usaldushääletusega, on see vastuolus põhiseadusega ja tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist. „Pidevalt eelnõude usaldusküsimusega sidumist ei kavatse ma sallida,” ütles Karis.

Ajakirjanduses on hinnatud Karise avaldust kollase kaardi näitamisena peaminister Kaja Kallasele.

Mäletatavasti avaldati mai- ja juunikuise obstruktsiooni ajal arvamust, et valitsuse ja riigikogu vastasseisu peaks sekkuma president. Riigipea vastas, et valitsus ja riigikogu peavad ise oma suhted ära klattima. Nad ei saanud sellega hakkama.

Praegu on reaalne oht, et sügisel jätkub kõik vanaviisi, seda enam, et kui sügisistungjärk peaks algama kõigile arupärimistele vastamisega, siis ei jääkski riigikogule millekski muuks aega üle.

Sestap uuris Kallas kohtumisel riigipeaga, kas too ei sooviks olla see, kes aitab ummikseisu riigikogus lahendada. Tõsi, see „uurimine” meenutas pigem abipalvet riigipeale. Vikerraadio saates „Stuudios on peaminister” ütles Kallas konkreetselt nii: „Ehk on president see, kes võtab erakonna esimehed kokku enne sügist, sest riigikogu päevakord on umbes, et tema kui kõrvalseisja saaks vahendada, et saaksime kokkuleppele.”

Kolmapäeval võttis Karis Kadriorus vastu Isamaa vastse esimehe Urmas Reinsalu. Arvestades presidendi tihedat päevakava, siis vaevalt tõukus see kohtumine Kallase palvest. Ilmselt oli see varem juba kokku lepitud, kuid Karis sai oma vahendusmissiooni alustada. Ta märkis, et nii koalitsiooni kui ka opositsiooni käes on võimalus avada umbsõlmed, mis on riigikogus tekkinud. President kordas oma varasemat seisukohta, et kuna parlamendi töö on korraldatud kodu- ja töökorraseadusega, siis saab seda kohendada ainult riigikogu ise. Kas ja mida muutma peaks, see on kuue parlamendipartei öelda.

Aga mis siis, kui EKRE otsustab jäärapäiselt sügisel samamoodi jätkata?