ARVAMUS

Kas kunagi tuleb ka Eesti aeg?

Meil on põhjanaabritega 100 aasta juubel lähestikku – Soome Vabariik on Eesti Vabariigist ametliku käsitluse järgi vaid mõned kuud vanem. Oleme ikka oma ajalugu aegadeks jaganud. Igapäevasuhtluseski räägime Rootsi, Saksa, Vene, Pätsi ja nõukogude ajast. Selline on väikeriikide saatus. Balti ketis seistes arvasime, et tulemas on Eesti aeg. Tuli hoopis Soome aeg. Ega meie ajalood palju erine: meid pöörasid mõõga abil ristiusku sakslased ja taanlased, soomlasi rootslased ja taanlased. Puna-Vene võttis Soomelt Karjala, ka Eesti on pindalalt suurem olnud.

Isemeelne Põhjamaa astus teise maailmasõtta natside poolel, lõpetas aga selle võitjate poolel. Ometi pandi ta sõjakahjusid hüvitama (muu hulgas traalisid soomlased Balti merel miine). Meie kontributsiooni ei maksnud. Eesti varustas mõlemat võitlevat poolt jõudumööda kahurilihaga ja sai pärast võitjalt hulga Siberi-tuusikuid. NATOsse astumata jätmine näitab, et Venemaaga 1313kilomeetrist piiri omav Soome loodab rohkem oma diplomaatidele kui püssimeestele.

Saja-aastaseks saav Eesti on üsna põdur. Meie juhid kritiseerivad küll Soome idapoliitkat ja ennustavad Soomele tumedat tulevikku, kuid alates Georg Otsa nimelisest laevast ja eestlaste Soome televisiooni lembusest oleme jõudnud selleni, et lausa sonime Soomest. Soome veab eestlasi tööle terve laevastik, lugematu arv meie endisi kaasmaalasi töötab ja elab seal püsivalt. Vaielda ju võib, aga kui vaadata üht edukaimat praeguse Eesti firmadest, Tallinkit, tuleb tunnistada, et isegi Kalevipoegade üle lahe vedamine on üsnagi tulus ja jätkusuutlik äri.

Soomlastel oli Nokia. Meie riigi tasemelgi toetatud suurprojektid kisuvad aga suuremalt jaolt kas Autorolloks või Ärmaks. Eesti juubeli tähistajad ei peaks pahandama, kui president jagaks aumärke ka Soome sotsiaalametnikele ja tublimatele tööandjaile. Kui palju on Eestis ehitatud uusi kodusid ja kasvatatud üles lapsi põhjanaabrite juures teenitud rahaga? Kui paljud pered on põhjanaabri armust leiva lauale saanud?

Ja oodakem edasi Eesti aega – Ansipki ju justkui lubas.

Lõppevas nädalas oli öid rohkem kui päevi!?

Kesknädalal oli riigikogulastel ja täna on muuseumirahval öötööpäev. Riigikogulased nimetasid kolmapäeva, 17. mai mustaks kolmapäevaks. Muuseumirahvas nimetab tänast päeva, mil muuseumid on kaua avatud, muuseumiööks. Nii võibki siinmail 2017. aasta 20. nädalat nimetada üheksa öö ja seitsme päevaga nädalaks.

Nädala keskmeks peab nimetama aga 18. maid, mil tähistatakse rahvusvahelist muuseumipäeva, mis on meil aastaid kutsunud huvilisi tulema maagilisse muuseumiöösse.

Kui muuseumiöös võib näha asju ja tajuda tundeid, milleks päeval pole mahti, siis riigikogulaste öötöö võib tuua seadusi, mida tuleb edaspidi tööpäevadel ümber tegema hakata. Võib-olla jõuab ja küllap jõuabki mõni riigikogulaste öötöö jabur seadus muuseumissegi tulevastele põlvedele lugemiseks ja imestamiseks. Üks riigikogulanna ütles mitte eriti ammu, et riigikogulase öötöö on raskem kui erakorralise meditsiini osakonna arsti öövalve!? See tõi teatavasti arstid patjadega oma töökohale.

Tänavu oleks äärepealt lõppeva nädala esmaspäeval, 15. mail olnud arstide streik, kuid õnneks jõuti saavutada tasakaal. Mõned päevad tagasi sai aga teatavaks, et haigekassa esimese kvartali miinus oli 27,2 miljonit eurot, kuigi oleks pidanud olema 24,7 miljonit. Suurema miinuse põhjuseks olevat olnud suurem haigestumine aasta algul.

Kesknädalal öeldi Tartu ülikooli kliinikumi kevadkonverentsil, et haigevõitu on ka meie tervishoid. Või kui mitte haige, siis pisikeses palavikus on meie tervishoiu rahastamine küll. Kes raviks haigekassat? Poliitikud seda ei suuda. Konverentsil kõlas ka mõte, et meil võiks olla ka tervisekassa. See toimiks näiteks nii, et kes võtsid osa üleeilsest Võru-Väimela jooksust, saavad tervisekassast selle eest raha, sest nad ei kurna ju haigekassat.

Tervisekassast võiks maksta ka neile, kes näiteks täna otsivad üles Pähnil asuvad metsaruuporid. Tasub vaeva! Eilne ja tänane ilm rõõmustas sooja ilma nautlejaid ning Tamula rannas proovisid julgemad varbaga vett. Kui õhusooja oli umbes 25 kraadi, siis vees oli kraade poole vähem. Suvi algab juba kuu aja pärast.