ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA NR 10 > Möödunud aasta kevadel tuli president Kersti Kaljulaid Äripäeva raadios mängleva kergusega välja, et võiks kehtestada automaksu!? See käis lihtsalt muu jutu sees. Tänavu kevadel, vahetult enne riigi sünnipäeva ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor: „Riigikogu ees seisva autopargi põhjal võib öelda, et autode maksustamine on poliitiliselt sama „laetud” kui kinnisvara, kuid praegu on parim hetk see teema päevakorda võtta.” Tallinna tehnikaülikooli transpordiplaneerimise professor Dago Antov soovitas aprillis maanteede ehitamiseks ja korrashoiuks planeeritava rahastuse vähenemise valguses kaaluda kütuseaktsiisi suurendamist või automaksu kehtestamist.

Kes arvavad?

Lugege kirjutise esimene lõik uuesti läbi ja vaadake: kes on need inimesed, kes soovivad automaksu kehtestamist?

1. Mis tasemel maksuekspert on president, et ta julgeb ilma igasuguse analüüsita soovitada automaksu!? Presidendil oleks viisakas anda teada, kas ta kandideerib uuesti presidendiks? See peaks olema hädavajalik, sest meenutagem, kuidas ta poolsalaja esile üpitati. Õigus paistab olevat neil, kes leiavad, et presidendi kandideerimine Euroopa tippstruktuuridesse ebaõnnestus ja nüüd puudub julgus kandideerida ausalt koos teiste kandidaatidega. Kirsiks on muidugi vabandamine eksminister Marti Kuusiku ees, kelles ta nägi süüdlast juba ammu enne kohtu otsust!?

2. Rootsi panga pankuri soovitus saab olla ainult selles suunas, et saaks rohkem raha pööritada. Kõigil on meeles, kuidas läbi tillukese Eesti voolas mitmekümne meie riigi eelarveaasta ulatuses musta raha. Pankuri nägemuse tuginemine riigikogu ees seisvale autopargile, mille liisinguid maksavad maksumaksjad, on eriti küüniline.

3. Tehnikaülikooli professoril on ainukesena õigus sel teemal arutleda. Samas kinnitab transpordiameti peadirektor Kaido Padar, et kui riik saaks iga aasta oma teedevõrku investeerida 170–200 miljonit eurot, siis oleksid meie teed väga heas seisus.

Miks?

Miks me ei suuda aastas teedevõrku investeerida 170–200 miljonit eurot? Alustama peakski sellest küsimusest, et MIKS, mitte automaksust. Maanteed on väga olulised nii logistika kui ka kaitsevõime seisukohalt.

Kevadtormgi ei saaks toimuda, kui puuduksid teed. Pigem võiksid militaristid panustada teedeehitusse, sest nende tehnika, sealhulgas rasketehnika liikumine meie teedel lõhub kevadisel vihmapehmel ajal teid ja sildu.

Võru juurtega riigikogulane Aivar Sõerd ei poolda maksu, mis ei too lahendust

Aivar Sõerd rõhutab, et esiteks ta ei poolda uusi makse ega maksutõuse. Teiseks, võimalikust automaksust laekuks lisatulu mitu korda vähem, kui on investeeringute puudujääk teedeehituses.

Tegelikult on autod juba maksustatud!

Ametlikult Eestis automaksu ei ole, kuid tegelikult maksustatakse autosid suurtel kiirustel ja hulgakaupa. Samuti on tõejärgse ajastu sümptomiks legendaarsed „kaubikud” Porsche Cayenne ja BMW X5. Autode maksustamisse suhtuvad ühtmoodi kirglikult nii ametnikud, ettevõtjad kui ka eraisikud.

Omal ajal oli riigile võluvõtmeks kütuseaktsiisi kehtestamine, et selle abil maanteid korda teha. Mõnda aega nii oligi, kuid ühel hetkel seoti kütuseaktsiisi raha teedest lahti. Valitsus teeb kütuseaktsiisi rahaga, nagu tuju tuleb.

Rahvas võttis teadmiseks, et kes rohkem sõidab (kütust paaki paneb), maksab kütuselt aktsiisi ja teed muutuvad paremaks. Kas muutuvad? Talvel varahommikul Lõuna-Eestist pealinna sõites kohtab esimest lumesahka Harjumaal.

Selle taustal on sõiduautotasu maarahvale järjekordne stressitekitamine. Eriti veel siis, kui sellest räägivad inimesed, kelle asi see ei ole. Vanasti öeldi lihtsalt, et iga kingsepp jäägu oma liistude juurde!

KALEVI ALT VALJA NR 9 >    20. mai Võrumaa Teatajas ilmunud kirjutis „Kas krokodillid lendavad?” leidis elavat vastukaja ja nagu kuulda, räägitakse kaitseväe orkestrist nüüd juba kümmekond päeva, nagu ei oleks muid pakilisi probleeme. Ametnike ülim tase ongi tõstatada probleem ja siis asuda kangelaslikult probleemi lahendama?

Mõtle, siis ütle!?

Täitevvõimu ja erinevate organisatsioonide palgal on 900–1330 kommunikatsioonitöötajat, kelle tööpanust täiendavad avaliku võimuga sõlmitud heldeid lepinguid täitvad suhtekorraldusfirmad.

Need maksumaksja palgal olevad suhtespetsialistid on tööle võetud selleks, et vahendada ametnike mõtteid ja ütlusi läbi filtri, mis teeb sõnumi lihtrahvale söödavaks-arusaadavaks.

Nüüd on ütlematagi selge, et ei kindralite ja peaministri suust tule kuldmune. Kurblooline on, et kui peaminister asus kindrali orkestrijuttu siluma, hakkas teema elama oma elu.

Liidame orkestrid ja liidame kaitseväe + politsei + piirivalve!?

Teatavasti on viimased kaks, politsei ja piirivalve, juba liidetud. Nüüd on tarvis nendega liita kaitsevägi ja nii sünnibki ühtne vihma-külma-kuulikindel elukutseline orkester.

Asi on naljast kaugel ja seda näitasid üleeile pealinna Vabaduse väljakul koos pillidega vaikides seisvad orkestrandid.

Oma rahva ähvardamine

Koroonakriisi rindelt tuli vasturääkivaid sõnumeid ja soovitusi nagu tulejoonelt. Üle piiri mindi abielureferendumi arutelul, kui soovitati meid heita ühte Moskvaga.

Siis ähvardati, et suvi jääb ära!

Viimaks tuli peaminister välja mõttega tõsta makse, kuigi talvel võimule tulles räägiti maksurahust. Kuidas kõlaks orkestrimaks? Või automaks? Automaksust edaspidi!

Riigiinfo vahendajate tegemata töö või ametnike edevus

Kuidas on võimalik, et professionaalsed ja ajakirjanikest tänapäeval tihti paremini tasustatud infovahendajad ei ole suutnud ajakirjanikke faktide, analüüside, oskuste ja isikliku sarmi abil panna uskuma valitsuse teovõimesse ning plaanide headusse uskuma ning sellesse mõistvalt ja positiivselt suhtuma.

Räägitud ja nähtud on ka ametnike edevust läkitada info sotsiaalmeedia kaudu ja püüda nautida esimese väljaütleja aupaistet.

Koomiku naelapea pihta bürokraadi nali

Visionäär Hardo Pajula rääkis Paides esinedes ühe Erich Helleri loo Baierimaal Weimari Vabariigi ajal töötanud koomikust Valentinist, kellel olevat olnud selline number, et kui eesriie avaneb, on laval ainult latern, mis näitab valgusvihku ja Valentin otsib seal valgusvihus midagi. Ja kõigile on näha, et seal valgusvihus ei ole midagi.

Mõne aja pärast liitub temaga üks politseinik, kes küsib: „Mida sa siit otsid?”. Valentin vastab, et ta otsib võtmeid. Eks siis politseinik hakkab koos temaga otsima ja endiselt on näha, et seal ei ole mitte midagi.

Lõpuks politseinik küsib: „Oled sa kindel, et sa võtmed just siia kaotasid?” Valentin vastab: „Ei, ma kaotasin nad sinna,” ning näitab pöidlaga lava taha pimedusse. „Aga miks sa siis sealt ei otsi?” küsib politseinik. „Sest seal ei ole valgust.”

Juba täna mõtle …

… sellest, millest mõelda homme, on öelnud Suurbritannia mitmekordne peaminister, Nobeli preemia laureaat, vabamüürlane, 2002. aastal BBC korraldatud 100 suurima briti valimistel esikohale tulnud Sir Winston Leopard Spencer-Churchill.

Riigimehelik mõttekäik! Miks ei võiks nii mõelda ka meie riigijuhid?

*Sir Winston Leopard Spencer-Churchill (1874–1965)