See Dachau koonduslaagri väraval ilutsenud loosung sobiks hästi praeguse töövõimereformi lipulauseks. Tuleb harjuda saksa keele kasutamisega, sest Brexit jätab Euroopa Liidu ilma ka inglise keelest.

Eesti puudeliste tervenemine ei tule mitte rehabilitatsioonirahade puudumisest ega peavoolumeedia vaimsest terrorist niigi viletsa närvikavaga puudeliste kallal, vaid uuest töövõime määramise arvutiprogrammist. Erinevalt e-valimiste tarkvarast pidavat kaheksa miljonit maksnud e-sotsiaalsüsteem jukerdama.

See on ju keerulisem asi kui kaks meetrit nööri! Ju siis hindajad ei jõua enam seadusega ettenähtud aja jooksul pabereid ühelt lauanurgalt teisele tõsta. Aga kas on vaja igal aastal üle kontrollida, ega puudega inimesel ole puuduva jäseme asemele uus kasvanud või krooniline haigus ilma ravita paranenud?

Sotsiaalministeerium võiks ju puudega inimestele supiköögid avada. Et oleks tagatud vähemalt täis kõht. Tõenäoliselt tuleks seda kööki, kus ka soojas saab olla, valvata, sest pidevalt valitseks oht, et muidu töötud tungiksid väljast sisse. Mida kaugemale pealinnast sihuke laager teha, seda suurem on sissetungioht.

Praeguse põlvkonna puuetega inimestele pannakse süüks, et nad on praegusesse Eesti riiki vähem panustanud kui Nõukogude Eestisse. No tule taevas appi – vaadake riigikogu ja valitsust –, need, kes on õppida viitsinud, need on enamikus nõukaaja tasuta ehk praeguste vanakeste maksude arvel saadud haridusega. Sajane Eesti Vabariik peab ju sovjetiaega oma ajaloo osaks. Riigikogus on hulga nõukaajast tuttavate perekonnanimedega rahvasaadikuid (vabadusvõitlejaid vist).

Aga puudega inimeste murede juurde tagasi tulles. Töö teeb vabaks, aga tööd napib meil tervematelegi. Rõõm on sellest, et setokesed on kõrgtasemel tähelepanuga üle kullatud. 5. mail oli seal peaminister. Eile, 10. mail käis kohapeal president. Küllap hakkab sel suvel Seto lennuvägi pakkuma konkurentsi Ämarile!?

Setomaa valla moodustamine tundub olevat enam-vähem kindel, peaminister ei soovinud oma visiidil küll öelda nelja valla baasil loodava valla sünni tõenäosuse protsenti, kuid sõnapaar „väga tõenäoline” räägib enda eest. Pragmaatilised setod tunnevad nüüd muret tulevase valla igapäevase elu korraldamise pärast. Praegu on peamised teemad maakondlik kuuluvus ja rahvastiku miinimumnõudeid mitte täitva valla tulevased programmidest saadavad toetused.

Valitsus on seisukohal, et Setomaa vald peaks tulevikus kuuluma Võru maakonda. Eelkõige sellel lihtsal põhjusel, et juhul kui Misso Luhamaa nulk kuuluks Põlvamaale, tekiks üle maakonna piiride ulatuv vald, mis võib asjaajamisel ja suhtlemisel kaasa tuua ettearvamatuid komplikatsioone. Nii on kirjas ka valitsuse määruse eelnõus. Värska ja Mikitamäe ei taha aga Põlvamaalt lahkuda. Nende argumendiks on see, et vaid kolmandik tulevase Setomaa territooriumist ja elanikest on praegu Võrumaal.
Jüri Ratas tsiteerib Oskar Lutsu „Kevadest” Tõnissoni, kes ütles Tootsile, kui viimane tuli kallist klassivenda laenule käemeheks kauplema: „Kui ma oleks teadnud, et sa sellise sooviga tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud.” Ehk kui riik oleks teadnud, et Setomaa vaidlus läheb Võru ja Põlva maakonna peale, oleks kergem olnud seda valda üldse mitte teha, poleks sellist vaidlust olnud. Paljudele kohalikele on see teema siiski teisejärguline, sest maavalitsused kaovad ju niikuinii.

Teine teema on riiklikud ja Euroopa Liidu toetused. Selles osas on kõik setod ühel meelel: programmide toetused ei tohi väheneda ega kaduda. Nimelt on vähemalt kahel programmil praegu toetuse saamise miinimumnõue 5000 elanikku. Riigihalduse ministri sõnul selles osas mingit diskrimineerimist siiski ei tule, käimasolevad  programmid on peagi lõppemas ja uutest programmidest võetakse see piirang ära.

Enne kohalike omavalitsuste valimisi püüavad poliitikud olla võimalikult nähtavad ja kuuldavad. Setomaal on näiteid, kus ühes ja samas perekonnas on kolm arvamust, milline võiks kogukonna tulevik pärast haldusreformi olla. Loodavasse omavalitsusse pürgijad lõikavad aga praegusest segasest olukorrast pidevalt pildil olles kasu.