ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA 11 >  Võib arvata, et vanemaealistel tuleb kolmekordsest rääkides meelde odekolonn Kolmekordne (troinoi), mida teatakse ka Kölni veena, sest leiutati 1709. aastal Kölnis. 312 aastat tagasi leiutatud kolmest komponendist (sidruni-, bergamoti- ja pomerantsiõli) ja piiritusest segatud näovesi on eelkõige Venemaal kuulus peavaluvesi (pohmellivesi).

80 aastat tagasi – 14.  juuni 1941

Esmaspäeval, 14. juunil möödus 80 aastat juuniküüditamisest, mil oma kodu ja kodumaa pidi jätma 10 000 eestimaalast, kes küüditati. Paljud ei pöördunud tagasi, pereliikmed lahutati, kõigega käis kaasas hingevalu, mida pole võimalik mõõta.

30 aastat tagasi – 13.  juuni 1991

Riigikogus võeti sel päeval 30 aastat tagasi vastu „Omandireformi aluste seadus”, mida rahvas kutsus orasheinaseaduseks. Selle seaduse tõttu kaotas kodu 75 000 inimest.

Professor Erik Terki sõnul näitas hiljutine uuring, et omandireform on oma olemuselt ülekohtune ja sundüürnikele tehti selle korraldamisega pehmelt öeldes liiga. Üürnike liidu juhatuse liige Heimar Lenk kirjutab, et Eesti riik lihtsalt laskis oma kodanikud korterist-kodust välja tõsta ja mitte kellelegi polnud ametivõimud pannud kohustust neid õnnetuid aidata.

Miks peame 30 aastat hiljem tähistama koos küüditamise 80. ja oma kodu kaotanute 30. aastapäeva?

Nüüdisaeg – kevadsuvi 2021

Soomes on „vangis” eestlasi kokku umbes 100 000, mis on peaaegu nagu terve Tartu linna täis rahvast!? Kalevipoegi on ka teistes riikides, mis ennast lukku keeranud. Õnneks paistavad piirid jaanipäevaks avanevat ja koju saab nii lennata kui ka laevaga.

„Hea Sanna, olen mures. Olen rääkinud sulle sellest murest varemgi Kesärantas, Portos, Brüsselis ja ka telefoni teel,” kirjutas peaminister Kaja Kallas hiljuti oma Soome kolleegile Sanna Marinile, sest juba ligemale viis kuud (peaaegu pool aastat) pole Soomes töötavad eestlased saanud koju tulla.

„Neli ja pool kuud on väikelapse elus võrdväärne igavikuga,” kirjutab Kaja Kallas, vajutades äärmiselt tundlikule teemale.

Kui nüüd läheneme teemale väga sirgjooneliselt, siis teades, et kui mitmel korral on naised sel teemal rääkinud otse, lisaks telefonitsi ja lõpuks Helsingin Sanomate vahendusel, siis võib kokku võtta seda, kui naised saunas rääkisid.

Sanna Marin pidas avalikku kirja hoopis Kaja Kallase valimiskampaaniaks, mitte mureks väikeste laste pärast!?

Punkt.

Soome suurim rahvusvähemus – eestlased

Vikipeedia kirjutab eestlastest Soomes ehk Soome eestlastest, kes on Soomes elanud või elavad. Eestlased on Soomes rahvusvähemus. Eesti kodanikke elas Soomes 2014. aasta 31. detsembri seisuga 48 354.

Eesti kodanikke elas Soomes 2017. aasta 31. detsembri seisuga 51 539, olles seega suurim rahvusvähemus Soomes. Erinevatel hinnangutel elab Soomes tegelikult, erinevalt Soome ametlikust statistikast püsivalt umbes 70 000 Eesti kodaniku. Peale selle arvatakse, et peale püsivalt Soomes elavate ning töötavate Eesti kodanike käib ajutiselt tööl või õppimas veel ligi 30 000 Eesti kodanikku.

Häbi!

Kellel peaks olema häbi, et nii palju tublisid ja tugevaid noori eestlannasid ja noormehi peab elatist teenima võõrsil ja peavad nüüd kuude viisi kodust, lastest, vanematest ja sõpradest eemal olema, isegi kuni 27. juunini (esialgne soomlaste plaan). Kas me tahtsime 30 aastat tagasi, 20. augustil 1991. aastal sellist Eestit ja olime nõus sööma kartulikoori? Tõsi, kolm aastakümmet tagasi oli üksjagu neidki eestlasi, kes ei julgenud vaba Eesti poolt hääletadagi.

Ametnike omavoli ja nüüdisaja timurlased

Graanul Investi juht Raul Kirjanen kirjutas 31. mai Eesti Päevalehes, et ametnike praegune omavoli seab ohtu Eesti ühe kõige olulisema tööstusharu, mis annab Eestis otseselt või kaudselt tööd ligi 60 000 peamiselt maapiirkondades elavale perele. Metsaomanikud ja põllumehed on Eesti looduse suurimad kaitsjad, kes oma tegevuse ja igapäevase pingutusega loodust kaitsevad. Seda rolli üritavad endale kaaperdada kõlavate nimedega ja suures osas riigi raha eest tegutsevad mittetulundusühingud, kes maal tegutsevaid inimesi timurlaste* kombel mööda metsi jälitavad.

Häbi!

Suvi tuleb!

Suvi ei jää tulemata, võidupüha pidamata ja jaanituli tegemata! Ilusat suve, head Võrumaa Teataja lugejad!

* timurlased – punaste kaelarättidega pioneeriliikumine Nõukogude Liidus

JUHTKIRI Üksiküritajana ei ole vähimatki võimalust kohustustest kõrvale hiilida. Küll aga hoitakse au sees ka meeskonnatööd, kus kindlasti jääb rabelejate taha varju hulk looderdajaid. Looderdajad ei ole ilmtingimata tõrjutud või kõrvale heidetud, pigem hoopiski on nad laiskvorstid. Kõik, mida on võimalik teha lihtsamalt, tuleb teha. Seetõttu ei olegi võimalik suurt kampa analüüsides selgusele jõuda, mis on kuldne keskmine. Kamp koosnebki enamasti ülitublidest ja viilijatest. Esimesed teevad palju rohkem, kui on oodatud ning viimased ei tee tihti suurt midagi. Küll armastavad aga kõik loorbereid korjata ja kui on auhindade või kiituse jagamise aeg, siis soovitakse kindlasti keskmiste hulka kuuluda. Siinkohal on paslik õiglase ülevaate saamiseks analüüsida igaüht eraldi. Nii kaob viilimise võimalus ja teiste varjus läbi elu libisemise variant.

Eesti Rahva Muuseumi maikuu liikumise väljakutsega on kogutud umbes 354 miljonit sammu. Väljakutses osales 1041 tublit eestimaalast, kellest kahjuks alla keskmise jääjaid palju. Kuna numbrid on uhked ja aukartustäratavad, siis ei kõlba pealtvaatajal ühtki eestlast väheliikuvaks tembeldada. Numbrite taga on peidus aga indiviidid. Püüdlikud ja laisad. Hirmuäratavalt suuri numbreid lahti monteerides paistab välja, et keskmiselt kogus inimene ühe kuu vältel 340 057 sammu, mis teeb päevaseks vudimise normiks pisut üle 11 000 sammu, mis omakorda on üsna tubli tulemus. Miinimumiks peetud 10 000 oleks siinkohal lõdva randmega ületatud. Teisalt ei tohi unustada, et parim liikuja tegi päevas keskmiselt 43 500 sammu, mis looderdajatele enam suurt kohustust ei jätnudki.

Nii on keskmistest rääkimine sageli kaunis mull, mida hädas olles võib küll uskuda, kuid reaalsust püüdes tasuks pigem unustada. Kuigi aktiivsed eestimaalased tegid sammuaktsioonis 6,74 ringi ümber maakera, oli reaalsuses tegemist hoopiski teatejooksuga, mille pikimad ja lühemad distantsid rohkem kui kaugel võrdsusest. See omakorda andis võimaluse looderdajal end uhkelt keskmise 11 000 sammu tegijaks lahterdada ja teisalt said püüdlikud taas tõestada, et eestimaalaste liikumisharjumuste statistika sai päästetud ning häbitundeks pole tarvidust.