ARVAMUS

KALEVI ALT VÄLJA 8 > Kindrali sõna on lõplik, kuid … Praeguses maailmas, kus Google mõistab inimest poolelt sõnalt, ei tasu kahurilihaks tormata.

Riik ohus!?

Politseikindral Elmar Vaher (46) tunnetas mõned nädalad tagasi, et Tallinnas Vabaduse väljakul toimunud protestikoosolekul võib riigi põhiseaduslik kord olla ohus ja nii sattus rahvas silmitsi karmide mundrimeeste ja nende koeraga.

Hiljem uuriti, kust tuli signaal või kes ütles välja, et põhiseaduslik kord on ohus!? Politseikindralil oli raske leida kindlat vastust.

Orkester ohus!?

Kaitseväekindral Martin Herem (47) ütles, et saadab laiali kaitseväe orkestri ja osa kaplaneid. Kaitseminister pidi riigitelevisioonis asuma lahti mõtestama kindrali öeldut ja kombineerima.

Pataljon ohus!?

Tallinnas Filtri teel on võrdlemisi lähestikku kalmistu pronkssõduriga ning kaitseväe staabi- ja sidepataljon. Pataljoni kõrged ülemused soovitasid noormeestel tulla linnaloalt tagasi erariietes, et välistada võimalikku valestimõistmist!?

Kalevipoeg ohus!?

Tänu siilile pääses Kalevipoeg ohust, sest kuulas siili soovitust lüüa serviti, ikka serviti. Meie kindralitele oleks tarvis selliseid nõuandjaid nagu siil, sest kindralite sõna ei ole vist millalgi nii palju löögi alla sattunud kui 2021. aasta kevadel.

Need nukraks tegevad olukorrad oleks olnud olemata, kui mundrikandjad oleks juhindunud tuntud Lauluisa ütlemisest, et eestlased on vähesõnaline rahvas ja leiab, et rääkimine hõbe, vaikimine kuld.

Krokodill lendab!?

Küllap teate seda nalja, kus räägiti, et krokodill lendab! Teadlased ja ajateenijad seda ei uskunud, kuid kui öeldi, et kindral ise ütles, et krokodill lendab, siis seda aktsepteeriti mööndusega, et küllap lendab madalalt ja ei paista välja!

Igaüks sooviks teenida maksimaalset tulu ning igaühe jaoks tundub enda amet kõige keerulisem ja tasuväärsem. Nii elavad Eesti artistid justkui kuninga kassid, kuid seda vaid seetõttu, et neil lubatakse. Veel aasta ja natuke rohkem tagasi ei mõelnud keegi peole minnes, kui palju võiks maksta artist, kes laval meelelahutust pakub. Piletihind 10–15 eurot oli mõistlik ning see pudenes silma pilgutamata muretult rahakotiraudade vahelt piletikassas istuvale töötajale. Oli melu ja oli emotsiooni. Pidu võis kesta kas või varajaste hommikutundideni, isegi siis, kui pärast paaritunnist live-kontserti pidi külg külje kõrval tantsu vihtuma, saatjaks vaid makiheli.

Praegu on kontserdi korraldamine midagi elitaarset ja keerulist. Enamiku aja koroona-aastast suisa võimatu. On aegu, mil lubatud ei ole isegi mitte privaatsed erapeod mõnekümnele inimesele. Rääkimata rahvahordidest suurüritustel. See on aeg, mil lauljad, ansamblid ja muusikud istuvad kodus. Ka selleks on mitu võimalust. Ümberõpe on saanud täiesti uue massilise tähenduse, kuid on võimalus elada vana rasva peal, juhul kui seda on sahvrinurgas alles, või on võimalus loota augustikuule.

Augustikuud ootavad Eesti artistid kui väike laps jõulupühi, ja seda mitte suvesooja pärast, vaid august on viimastel aastatel saanud ainsaks suvekuuks, mis toidab. Keegi peab loobuma ja oma kukrust rohkem välja poetama, kuid see keegi ei soovi olla artist. Oma raha tuleb kätte teenida, seda kas või nui neljaks. Juhul kui on võimalus vähemateks kontserdipäevadeks, siis tuleb kuulajal maksta rohkem tasu. Lõppsummast ei suudeta loobuda.

Ürituse korraldaja, kellel on voli pidustusele lubada 150 või 250 inimest, on seotud. Ka 150pealine rahvas eelistab kuulata Eesti tippkuulsust, seda enam, et ammu ei ole koduseinte vahelt kontserdile lastud. Tippkuulsusel on aga krõbedam hind kui külamuusikul. Nii küsib näiteks 5miinust üle kuue ja poole tuhande euro ühe õhtu eest. Leppida võib ka Jüri Pootsmanniga, kes soostub 60 minutiks lavale tulema 2700 euro eest. Kui elu oleks must ja valge, siis jääks üle ainult kaks lahendust. Kontserdikorraldaja peab peale maksma või tuleks piletihinda kergitada taevani. Igaüks saab valida, kas soovib 150-liikmelises rühmas kuulata 40 euro eest 5miinust või paarikümne euro eest Jüri Pootsmanni. Ei kao variantide lauast ka külamuusik, kes kogukonnatundest on nõus naabrite meelt hommikuni lahutama ainuüksi mehise kõhutäie eest.