Aastalõpu viimastel päevadel sai toimetus meeldiva uudise maavalitsusest, kus kirjutatakse, et riigihalduse minister Arto Aas kinnitas Võrumaa konkurentsivõime tugevdamise (PKT) tegevuskava. Tegevuskava kinnitamise järel avab EAS 2016. aasta alguses esimese taotlusvooru 4 808 752 euro ulatuses. Võrumaa tegevuskava koostati tuginedes maakonna ja kohalike omavalitsuste arengukavadele. PKT meetme kaudu toetatakse terviklike turismiatraktsioonide arendamist, ettevõtluse tugitaristu nüüdisajastamist, inkubatsioonivõimaluste väljaarendamist, avaliku ruumi (sh linnaväljakute) ajakohastamist ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste (sh kergliiklusteede) arendamist.

Võrumaa tegevuskavas on kirjeldatud järgmisi objekte:

• Vastseliina piiskopilinnus – keskaja teemapark „Novum Castrum per saecula”, • ettevõtlusinkubatsiooni teenuse arendamine Rõuges ja Rõuge tööstusala tugitaristu parendamine, • tootmis- ja loomeinkubaatori rajamine Vana-Antsla mõisa, • Võrusoo tööstusala taristu esimese etapi väljaarendamine, • Haanja puhke- ja spordikeskuse väljaarendamine aastaringseks spordi-, turismi- ja puhkekeskuseks, • Võrukivi tehnopargi kaheksa kinnistu soojavõrguga ühendamine, • Võru linna keskväljaku rajamine, • maaelukeskuse loomine Misso valda, • Võru linna ja selle lähiümbruse töökohtadele ja teenustele parema ligipääsu tagamine (kergliiklustee), • Vastseliina ettevõtlusala arendamine, • Suure Munamäe kui rahvusvahelise tähtsusega turismi-atraktsiooni arendamine, • Osula alevi-Varese ristmiku vaheline kergliiklustee.

Kuna PKT meetme käivitamine on võtnud riigil loodetust rohkem aega, on paljud arendused olnud pikemat aega ootel. EAS avab taotlusvooru hiljemalt 29. jaanuaril ning taotluseid saab esitada kuni 29. aprillini. Esimeses voorus avatakse taotlused pooles mahus Võrumaale planeeritud PKT summast.

Meeldiv on tänasest lehest lugeda Toftani suurtest kavadest oma ala Baltikumi liidriks tõusta.

Tegusat uut aastat!

Terviseamet teatab, et mõned vallakeskused ei ole perspektiivikad. Ja kui võtta sõna-sõnalt, siis kui arstiabi lõpetada, siis pole haigeid, on surnud. Nii pole varsti Varstus ka inimesi, ja siis pole ka probleemi.

Advendiajal oli terviseametil väga tervislik teada anda, et Varstu oma 20 külaga pole perspektiivikas vald. Ka Mõniste ei ole perspektiivikas. Tsirguliina ka. Tundub, et terviseameti jaoks on riik liiga suur!? Ei saa hakkama!? Millal jõuab järg Mõnisteni? Nii jookseb nimistu laiali ja polegi tarvis riigi äärealadele perearste, pole tarvis inimesi.

Terviseameti tormakus ei andnud inimestele isegi aega uut perearsti valida, sest naabervalla perearst ei paista paljudele varstulastele sobivat. Vanasti öeldi, et hea arst ravib juba sõnadega … Varstu perearstikeskuse vintsklemine ulatub mitme aasta taha. Vald on teinud kõikvõimaliku. Kena maja, kus on apteek, perearstikeskus, lasteaed, mille ees torkab silma väga korralikult pügatud hekk. Kui kaob perearstikeskus, on oht, et kaob ka apteek. Kui maalt kaovad inimesed, siis pole tarvis ka lasteaeda.

Mõniste ei ole mõistlik lahendus, sest Varstu valla küladest ei ole võimalik ilma ümberistumiseta, isegi mitmekordse ümberistumiseta Mõnistesse bussiga sõita. Arsti juurde jõudmine on väga pikk, kodutee samuti. See tõbisele kasuks ei tule, kuid kellelegi on see siiski kasulik. Näiteks pealinnas olevatele ametnikele, kes teavad, et Varstu ja Mõniste on lähestikku nagu Lasva ja Väimela, kuid külad, kus elavad inimesed, on hoopis midagi muud.

Teinegi inimesi häiriv signaal puudutab tervishoidu. Puudutab koguni nii hullusti, et oma ala tippude hinnangul viivat südameravi kümnekonna aasta tagusesse aega, kuid samas toob kaasa suuremad kulud. Ja taas on teemaks, et haigekassa ei arutanud otsust tegijatega läbi.

Jällegi tekib küsimus: kas me sellist Eestit tahtsimegi? Telekanalites jooksevad üleskutsed annetada. Kas mõni minister ka piinlikkust tunneb, miks pole neid asju abivajajaile olemas?