ARVAMUS

Riigikogu põhiseaduskomisjon kaalus teisipäeval riigivalitsemise reformi töögrupi loomist, mis võiks hakata koosnema nii poliitikutest kui ka ekspertidest ning selle ülesandeks oleks Eesti riigivalitsemise ees olevate probleemide kaardistamine ja visioonide väljatöötamine, milline peaks olema Eesti riigivalitsemine nii lähemas kui ka kaugemas tulevikus. Töögrupp peaks põhiseaduskomisjoni kaudu hakkama riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimusena (OTRK) tegema kaks korda aastas ülevaateid riigivalitsemise reformi väljatöötamisel tehtud tööst ja järeldustest.

Sellega haakub ideaalselt Võru maavanema Andres Kõivu idee kolida Võrumaale või Kagu-Eestisse riigimetsa majandamise keskus.

„Kui soov riigireformi käigus kolida piirkondadesse keskvalitsusega nõrgalt seotud asutusi on tõepoolest siiras, siis kõige loogilisem on Kagu-Eestisse tuua RMK,” ütles Andres Kõiv. „Riik on ise leidnud, et nutika spetsialiseerumise tugevdamiseks võiks Kagu-Eesti keskenduda metsale ja puidule. See on olnud ka igati loogiline, arvestades meie piirkonna metsasust ning siinsete puiduettevõtete arvu ja suurust. Võrumaal asub mitmeid väga-väga suuri saetööstusi, pelletitehaseid, siin on mitmeid mööblitööstusi. Kagu-Eestis on ka väiksemaid ettevõtteid, mis on leidnud puidule nutikaid ja uudseid kasutusviise. Võrumaal tegutseb väga head teenust pakkuv puidu- ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter. Kagu-Eestis on moodustatud puiduettevõtete klaster, kes teeb tihedat koostööd näiteks ekspordi vallas. RMK kolimine Võrumaale on mõistlik selleks, et suurema ühendatuse ja koostöö kaudu neid majandusharusid tugevdada, riigile seeläbi suuremat tulu tuua ning tagada ka piirkonna jätkusuutlikkus ja riigi turvalisus,” ütles Andres Kõiv.

Võru maavalitsusest jõudis avalikkuseni teinegi väärt mõte – kaugtöö. Võrumaa on kaugtöö tegemiseks fantastiline koht. Et see nii on, selles saab veenduda 18. mail toimuval kaugtööpäeval.

Eile keskpäeval kuulutati Tartu südalinnas traktorimürina saatel välja Maanädal, mis kulmineerub Maamessiga. Eile oli Tartu kesklinn võimsaid hirmkalleid traktoreid täis. Linnast sõideti pikas rivis näituseplatsile.

Sel kevadel on maaelust räägitud rohkem kui tavaliselt. On välja arvutatud, et põllumehed maksavad suure osa Euroopa Liidu otsetoetustest riigile maksudena tagasi.

Omaette mõttekoht on, et hoolimata põllumajandussektori keerulisest olukorrast deklareerisid Eesti põllumajandusettevõtted 2015. aastal võrreldes aasta varasemaga maksu- ja tolliametile peaaegu viiendiku võrra rohkem makse. Põllumajandussektorite kaupa maksavad suurima osa maksudest piimatootmisega tegelevad ettevõtjad, selgub maaeluministeeriumi ülevaatest.

2015. aastal oli Euroopa Liidu eelarvest tulevate põllumajanduse otsetoetuste eelarve Eesti põllumajandusele 114 miljonit eurot. Samal aastal deklareerisid põllumajandustootjad maksu- ja tolliameti andmetel riigile makse kokku summas 77,1 miljonit eurot, mis on võrreldes 2014. aastaga 12,4 miljonit eurot ehk 19 protsenti rohkem.

Peaaegu pool põllumajanduses deklareeritud maksudest laekus maksuametile piimakarjakasvatajatelt, mis peegeldab piimatootmise tööjõuintensiivsust ja tähtsust maapiirkondade tööandjana. Selle taustal on kummastav, kui leigelt suhtub valitsus piimakarjade drastilisse vähenemisse Eestis, millel on ilmselgelt pikaajalised mõjud nii maapiirkondadele, riigi maksutuludele kui ka ekspordile.

2015. aastal põllumajanduses deklareeritud maksudest laekus 46 protsenti piimakarjakasvatusega tegelevatelt isikutelt, millele järgnevad taimekasvatuse (25 protsenti), segapõllumajanduse (14 protsenti) ja seakasvatusega (kaheksa protsenti) tegelevate isikute maksud.

Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla ütles möödunud nädalal Võrumaa Teatajas, et tunneli lõpust valgust ei paista, saab minna veelgi halvemaks.

E-Piima juht Jaanus Murakas on raske olukorra hindamisel öelnud, et piimaturul läheb kindlasti paremaks, kuid enne seda võib minna veelgi halvemaks.

Sellepärast on mõistetav, et ülehomme avataval 24. Maamessil pööratakse enim tähelepanu piimandusega seotule.