On see number üldse õige? Viie aasta jooksul peaks see number vähenema 3500 võrra ja siis oleks aastal 2020 meil 115 600 ametnikku. Kui palju varjatud töökohti juurde tekitatakse? Kes mäletab aastal 2020 aastal 2015 antud lubadusi ja vastu võetud otsuseid?

Meenub üks riigi 100. sünnipäeva eel toimunud kõrgetasemeline presentatsioon, kus pealinna külalised vuristasid ladusalt ette oma visiooni ja jõudsid mõnekümneminutilise etteaste ajal mitu-mitu korda toonitada: riigil raha pole, riigile tuleb teha kingitusi, pidada igas külas oma pidu … Kui arglikult vihjati, et natuke raha oleks ikkagi tarvis, siis toonitas tädi projektijuht, et saab ka ilma, ja tõi entusiastlikult näite: et keetke näiteks sülti, tehke süldifestival!

Kust tuleb süldimaterjal ja millega pliit kuumaks saada? Riik keelab kodus siga küla tarbeks veristada. Seakatk tegi oma töö. Kust tuleb siis sült? Kas leedukate poest Maxima?

Osadele kirjanikele-kunstnikele hakkab maksumaksja aga kolm aastat iga kuu 1005 eurot palka maksma. Nii kulub kolme aasta jooksul 361 800 eurot pluss maksud ehk ligemale pool miljonit eurot. Kunstiinimesed olevat majandustraagilises olukorras.

Nõus. Kuid siis võiks maaeluministeerium taotleda analoogselt kultuuriministeeriumiga, et igas maaomavalitsuses valitaks välja üks majandustraagiline inimene. Näiteks Haanja vallas saaks haanjamees ja Lasva vallas lasvamees kolm aastat iga kuu 1005 eurot pluss haigekassas kindlustatuse jne. Kokku saaks kolme aasta jooksul iga valla esindaja 36 180 eurot. Maksud laekuksid valda. 1005 eurot on pealinnaametniku palga kõrval köömes.

Need palgalised inimesed korraldaksid ka igas külas riigile kingituseks oma peo. Näiteks süldipeo. Sellised mehed ja naised oleksid head turismimagnetid, keda otsides saaks iga turist kohalikust eluolust elamuse. Hiljem hea pealinnas rääkida.

Teisipäeval näitas reklaamivaba riigitelevisioon õhtusel parimal vaadatavuse ajal, millised näevad välja õiged kingitused. Eesti keeles rääkivad nukud ja hõljuvad vurrid – ainult poolsada või rohkemgi eurot tükk.

See peaks jõulude eel tuju tõstma!?

Rahu raha väljaandmisel on oluline, sest mõtlematult tehtud ost võib tuska valmistada näiteks kevadeni, kui otsustate tarbetu asja lihtsalt minema visata.

Tarbijakaitseameti jurist Juta Jõgis soovitab enne ostude sooritamist võimaluse korral aeg maha võtta ning suhtuda soodusprotsentide ja vilkuvate tulukeste virvarri kriitilise meelega. Eriti tähelepanelik tasub olla e-poes osteldes, kus ostuotsus võib kujuneda kergemini ning ei pruugita tutvuda teiste e-kaupluste pakkumistega. Reaalses ostukohas, näiteks kaubanduskeskustes külastab tarbija üldjuhul enne mitut poodi ning üldpilt soovitava kauba turuhinnast on kergem tekkima.

Muidugi on selleks kõigeks tarvis aega, kuid tasub uskuda, et see aeg ei ole kulutatud aeg. Ei juhtu tegelikult ju midagi hullu, kui mõne varem valmis valitud asjakese ostmata jätate ja palju paremale ostumõttele tulete.

Tarbijakaitseseadus keelab ebaausate kauplemisvõtete kasutamise. Kauba pakkumine tarbijale peab toimuma häid kaubandustavasid arvestades ning tarbijate suhtes ausalt. Kauplemisvõtet peetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja selle mõjul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid hinna või hinna arvutamise aluste või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta.

Oluline on teada, et ebaausa kauplemisvõtte kasutamise keelu rikkumine ei too iseenesest kaasa tehingu tühisust. Kui hiljem selgub, et hinnavõit oli lubatust väiksem, ei anna see tarbijale alust kauba tagastamiseks. E-poest ostetud kaubale kehtib tavapärane 14päevane tagastusõigus.

Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise keelu rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 10 000 eurot. Alates järgmise aasta 1. märtsist tõuseb võimalik rahatrahv kuni 32 000 euroni.

{fcomment}