Rõuges Ööbikuoru veerel on üks ilma korstnata vana aja maja. Ilma korstnata on ka suitsusaunad. Roomlased kasutasid seintes suitsutorusid, et näiteks ebameeldivat lõhna, suitsu või auru peamiselt tööruumidest välja juhtida. Esimesed korstnad tekkisid 12. sajandil Euroopa põhjaosas ja olid valmistatud puidust või mudast. Umbes viis sajandit hiljem ei ehitatud enam ilma korstnata maju ning korstnaehituses võimutses kivi.

Kui korstnast rääkides ei ole kahtlustki, et see ehitati suitsu ruumist väljajuhtimiseks, siis unustatakse ära korstna veelgi olulisem osakaal. Korsten võimaldas hakata ehitama korrusmaju ehk eluruume üksteise kohale. Laed ei pidanud olema enam nii kõrged, mis aitas säästa soojusenergiat.

Nüüdisajal on korstnad veninud kõrgeks ja lõõride abil juhitakse korstnasse erinevate kollete põlemisjäägid. Samas on korstnate ja küttekollete korrasolekust saanud selline probleem, et seda peab lausa riiklikult reguleerima. Kui teisiti ei saa, siis tuleb seda teha. Maakohtades aga elukutselisi päästjaid koondatakse.

Analüütikud on hinnanud Eesti seadusandlust liialt usinaks, soovitakse reguleerida kõike, mida vähegi reguleerida annab, ja genereerida ideesid, mida autorid hiljem maha vaikivad.

Mõne nädala pärast hakatakse kõikvõimalikke vahendeid kasutades eestlasi õpetama, kuidas kuusel küünlaid süüdata ja rakette lasta. Muidugi on ohutus esmatähtis, kuid kas me oleme tõesti nii kehvakeseks jäänud, et vajame igal sammul õpetamist ja ähvardamist …

Samas näitab riik enne jõulusid, kui kehvake ta ise on. Sest just nüüd läheneb aeg, mil saame teada, mida kõike haiglates ei ole ja milleks asutakse annetusi koguma. Asjakohased juhid peaksid häbenema, et pole suutnud haiglaid aidata ja seeläbi inimelusid päästa.

Päästeamet hoiatab, et kui küttesüsteem ei ole korras ja pole ette näidata korstnapühkija akti, siis võib teha rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.

Maailma kõige kõrgem korsten on 419,7 meetri kõrgune, asub Kasahstanis GRES-2 elektrijaamas ja saab varsti kolmekümneaastaseks.{fcomment}

1. jaanuaril 2015. aastal oli Eestis 31 581 mittetulundusühendust, ja et neid tekib juurde nagu seeni sügisel, siis kuu aja pärast, 1. jaanuaril 2016 võib neid olla juba näiteks 32 000.

Kui möödunud kolmapäeval Osulas toimunud Võrumaa Kodukandi koosolekul tuli jutuks mittetulundusühenduste arv Võrumaal, siis ei osanud vastata ka vabaühenduste konsultant. Mõningatel hinnangutel on neid Võrumaal pool tuhat, koos hooneühistutega ehk tuhat!?

Kui jääda esimese numbri (pool tuhat) juurde ja mõelda, et esimesel vabaühenduste messil Kandles osales neist umbes 30, siis oli messil esindatud 0,6 protsenti vabaühendustest. Kuid igal juhul oli mess üks tore ettevõtmine.

Meie kuulsaim MTÜ on Võrumaa Partnerluskogu, mille juht Anneli Ott soovis soetada Peugeot 508 maksumusega 33 000 eurot, sest raha olevat üle jäänud. See hind oli kaks korda kõrgem, kui lubatud!? Auto tuli tagasi anda!? Karuteene MTÜdele oli tehtud.

Nüüd istub Ott Toobali toolil riigikogus. Toobalgi oli autofänn, kes suutis sooritada suuri kütuse kiirtankimisi.

Kuulsaim on kindlasti MTÜ Eesti Keskkerakond (14 700 liiget), kes valis pühapäeval 15. kongressil endale juhiks taas Edgar Savisaare. MTÜ Keskerakond on kahtlematult kõige suurem Eesti elu mõjutaja.

See näitab, et MTÜsid on seinast seina, valdav osa neist on nii-öelda „prügikala”, paljud ka tegevuse lõpetanud, kuid korralikku ülevaadet nende kohta ei ole. Lähiaastatel võib ennustada MTÜde arvu kasvu, sest haldusreformi käigus jäävad väga-väga paljud praegused kohalike omavalitsuste volikogude liikmed rakenduseta, ja kes käed rüpes istuda ei taha, teevad kas oma MTÜ või liituvad juba olemasolevate vabaühendustega.

Eestimaa omavalitsused on nii väikesed, et kui võtta aluseks 5000 inimese piir, siis puudutab see 80 protsenti omavalitsustest.

Suurim MTÜ on Eestimaa ametiühingud, mis ühendab umbes 50 000 inimest.{fcomment}